Suohkanovttastahttin

Ráđđehus áigu árvalit ahte nuortadavábealli ovttastahtto Áhkánjárggain ja Bálagiin maiguin Divttasvuona suohkanstivra háliidii ovttastahttot, oarjelulábeali árvala ráđđehus ges ovttastahttit Hápmiriin, fuolahan dihte Julevsámi birrasa.

Nordlándda, Romssa ja Finnmárkku Olgešbellodagat leat ovttaoaivilis ja ávžžuhit Stuoradikki juohkit Davvi-Norgga guovtti guovlun mas fylkkarádji galgá leat Romssa ja Nordlándda gaskkas.

Dat gielddat mat ikte meannudedje gielddaid ovttastumiid Finnmárkkus, mearridedje buohkat ahte eai dáhto ovttastahttot eará gielddaiguin.

Odne dollet Porsáŋggu, Kárášjoga ja Guovdageainnu suohkanat suohkanstivračoahkkimiid, gos galget mearridit áigot go ovttastahttot eará gielddaiguin.

Unjárgalaččat jienastedje ikte galget go ovttastuvvot Mátta-Várjjagiin dahje Deanuin. Boađus čájeha ahte dan eai hálit gal.

Guovdageainnu sátnejođiheaddji lohká Norut guorahallamis leat olu diehttelasvuođaid, mat dál leat duođaštuvvon.

Norut guorahallan vejolaš gielddaovttastahttima birra ii ávžžut Guovdageainnu ja Kárášjoga ovttastuvvot, muhto baicce ovttasbargat eanet.

Ráđđehusbellodagat ja Gurutbellodat leat šiehttan ođasmahttit suohkaniid sisaboahtovuogádaga vai buorebut hálddašit suohkanođastusa.

Guovdageaidnulaččat ballet erenoamážit dáruiduhttimis jus Guovdageainnu suohkana ovttastahtto Álttá, Láhpi ja Návuona suohkaniiguin.