Lottiidsuodjalanorganisašuvdna cealká ahte leat beare unnán faktadieđut gonagasgoaskindebáhtas. Sii oaivvildit ahte gonagasgoaskin biddjo sivalažžan, vaikke ii leat duohta váttisvuohtan guohtunealáhusaide.
Lottiidsuodjalanorganisašuvdna cealká ahte leat beare unnán faktadieđut gonagasgoaskindebáhtas. Sii oaivvildit ahte gonagasgoaskin biddjo sivalažžan, vaikke ii leat duohta váttisvuohtan guohtunealáhusaide.
Lottiidsuodjalanorganisašuvdna Norgga Ornotologalaš Searvi (NOF) dieđihit preassadieđáhusas ahte fuolastuvvet go gonagasgoaskindebáhtas lea nu unnán dieđalaš lahkaneapmi.
NOF čujuha vahátloguide ja statistihkkii, ja cealká ahte gonagasgoaskin ii leat stuora váttisvuohtan guohtunealáhusaide, muhto baicce oažžu siva, go gonagasgoaskin vaháguhttá 2 proseanta guohtunelliin, ja dušše 4-6 proseanta misiin goddojit gonagasgoaskimii.
– Vahát ii unnošii vaikke jávkadivčče gonagasgoaskima. Ii leat duohta ahte gonagasgoaskin laská, nálli lea stáđis ja ii sáhte báljo šat lassánit, cealká NOF.
– Guohtunealáhusaid ja Guovddášbellodaga guovddáš aktevrraid cealkámušat čájehit ahte ii leat duohta dáhttu gávdnat buriid čovdosiid vai guohtunelliid jámolašvuohta unnu, cealká NOF.
– Mearagoaskin ii ábut seaguhuvvot dán debáhttii
NOF oaivvilda ahte gonagasgoaskima njeaidimis ii boađe leahkit váikkuhus vahágiidda, go sii čuoččuhit ahte vahágat eai leat čadnon nállemearrái. Lottiidsuodjalanorganisašuvdna oaivvilda ahte dat diehtu ferte vuhtiiváldot. NOF deattuha ahte mearagoaskin ii ábut gessot dán debáhttii sisa.
– Mearagoaskin lea rábbeboran, mas lea áibbas eará eallin- ja láhttenvuohki. Áidna duođaštus ahte mearagoaskin sáhttá goddit miesi dahje lábbá lea okta dáhpáhus Rogalánddas, 2012:s, go mearagoaskin álggii borrat lábbá mii lei juo jápmime, cealká NOF.
– Buorre ovdáneapmi
NOF čujuha diimmá vahátloguide, ja cealká diimmá jahki lei buorre jahki guohtunealáhusaide. NOF čujuha Rovbase.no loguide, gos čájehuvvo ahte logut leat njiedjan diimmáža rájes. Dássážii dán jagi eai leat lihka olu bohccot ja sávzzat goddon gonagasgoaskimii go diibmá. Seammás Stáda luonddubearráigeahču logut čájehit ahte leat eambbo miesit dieđihuvvon goddon gonagasgoaskimii.
NOF gonagasgoaskin-ekspearta Alv Ottar Folkestad deattuha ahte lea dehálaš vuordit ja oaidnit mii lea loahppaboađus ovdal go gonagasgoaskima rolla veardiduvvo. Folkestad lea čuvvon dutkama ja vahátproblematihka máŋgalogi jagi.
– Govva mii ovdanbuktojuvvo ahte gonagasgoaskin laská, ja ahte lea stuora vahágin guohtunelliide ii leat duohta govva, lohká Folkestad.
– Norgga gonagasgoaskinnálli lea stáđis, ja šlája láhttenvuohki ii leat rievdan. Duohta sivat fertejit čielggaduvvot. Obbalaččat leat oaidnán ahte lohku unnu jagis jahkái das man olu bohccot buhtaduvvet go galget goddon boraspiriide. Gonagasgoaskin vahátlogut čuvvot daid loguid, vaikke muhtun guovlluin lea eambbo vahát, lohká Folkestad.
Guorahallat sierra guovlluid
Guovlu gos lea olu vahát lea Omasvuona suohkanis, Romssas. Folkestad oaivvilda ahte dát guovlu ferte guorahallojuvvot.
– Lea dehálaš ahte doaimmat mat galget veahkehit sin geain lea olu vahát, leat máhttovuđolaš doaimmat ja ahte sivat dulkojuvvojit riekta. Mii leat geatnegahtton gávnnahit manne gonagasgoaskin ávkkástallá álkes biebmoháhkanvejolašvuođain. Eanas gonagasgoaskinvahágat dáhpáhuvvet go ealli ovdalaččas juo lea heitot, leaš dál vuoimmehuvvan, dálki, roasmmehuvvan, parasihtat, eará borasspiret fallehan dahje muhtun lágan lihkohisvuohta. Dát leat dákkár dilálašvuođat mat dagahit ahte gonagasgoaskin falleha. Boazoeaiggádat vuorjašuvve njukčamánus juo guotteha go orui šaddame goavvi giđđa. Čájehuvvui ahte šattai nu, ja dat lea oassi mii ferte váldot vuhtii go veardida gonagasgoaskinvahága, lohká Folkestad.
