-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATNils Kristian Winther – Olgeža vuosttaševttohas Nuortaguovllus

Nils Kristian Winther – Olgeža vuosttaševttohas Nuortaguovllus

-

-

NRK Sápmi ja Ávvir leaba bivdán listtonjunnošiid geat oassálastet sámedikkeválggaide 2017, vástidit moadde gažaldaga iežas birra. Dá lea okta kandidáhtain:

Válgabiire: Nuortaguovlu

Bellodat: Olgeš

Namma: Nils Kristian Winther

Ahki: 21

Siviiladilli: Singel

Eatnigiella/giella: – Human dárogiela, ipmirdan veahá sámegiela.

 

Beroštumit:

Makkár astoáigedoaimmat leat dus?

– Musihkka lea álo leamašan hui dehálaš munnje. Mun barggan musihkain ja DJ:an Romssas olgobáikkiin, ja musihkkii mun áŋgirušan buot eanemusat.

 

Mii lea dat stuorámus maid leat vásihan eallimis?

– Dalle go 2015:s vuiten skuvladebáhta.

 

Maid dagat go áiggut vuoiŋŋastit?

– Geahčan buori filmma dahje logan girjjii.

 

Gii lea du stuorámus ovdagovva ja manne?

– Erling Norvik lea mu stuorámus ovdagovva. Čáhcesullobardni guhte giccui Olgeža njunnožii, ja maŋŋel šattai bellodatjođiheaddjin, ii goassege vajálduhttán gos son lei eret. Son lei hui dávjá álbmoga searvvis ja liikui gullat mas dábálaš olbmot beroštedje. Son ii lean dušše álbmogii politihkkár, son lei álbmoga fárus maid.

 

Bargu ja oahppu

Maid don barggat dál ja makkár barggut leat dus ovdal leamašan? Makkár oahppu lea dus?

– Mun barggan bookingmanageriin ovtta DJ čuovga ja jietna fitnodagas.

 

Politihkalaš duogáš

Makkár bellodagaid leat don ovddastan? Leatgo leamašan sámediggeáirras?

– Mun lean leamašan Olgeža nuoraidbellodagas, ja álgen politihkket 2012:s. Dál lean miellahttu HSPAU:s. (Olgešbellodaga sámepolitihkalaš doaibmagottis).

 

Váibmoáššit

Makkár áššiide áiggut bidjat fokusa?

– Munnje, dárogielat sápmelažžii, lea giella deháleamos ášši. Mun háliidan mu mánát galget beassat oahppat sámegiela ja dovdat sin identitehta unnivuođa rájes juo. Danne lea sámegielmáhttu oahpaheddjiin hui dehálaš mu mielas, ja árrat álgit áŋgiruššat mánáide oahpahit sámegiela. Sámegielat mánát dárbbašit buori giellačuovvoleami mii čuovvu sin mánáidgárddis gitta joatkkaskuvlla lohppii. Lea maid dehálaš boazodoalu ja boanddaid dássidit divadiid dáfus. Dát berre čovdot jođáneamos lági mielde. Goaskin hálddašeapmi berre ođđasit árvvoštallot. Eanas olbmot leat oaidnán movt goaskin lea maŋemus jagi goddán bohccuid, ja dál berre eambbo goaskimiid báhčit. Lea dehálaš ahte Sámedikkis lea buorre oktavuohta ja čuovvoleapmi eiseválddiiguin.

 

Mii lea du mielas eanemus hástaleaddjin maid Sámediggi ferte čoavdit čuovvovaš áigodagas?

– Sámediggi galggašii bidjat eambbo fokusa sámegielaid nannemii, ovdáneapmái ja gáhttemii. Suohkanat ja Sámediggi fertejit vel buorebut ovttasbargat vai sámegielat ealáskit ja gáhttejuvvojit.

 

Čilge manne/ manne eai galggašii minerála- ja ruvkefitnodagat oažžut lobi ásahit ja álggahit doaimmaid sámi guovlluin?

– Guovllut mat leat dehálaččat boazodoaloealáhussii, johttingeainnut, guottetbáikkit ja guohtoneatnamat earret eará,  eai sáhte šaddat mineráladoaibma guovlun. Boazodoallu lea dehálaš ja guovddáš sámi kulturguoddi, ja ekologalaš ealáhus mii lea stuorrumin. Mineráladoaimmat eai sáhte duoguštit guovlluid mat leat dehálaččat boazodollui, muhte baicca dakkár guovlluid gos ii čuoza boazodollui.

 

Čilge doaibmá go dálá boazodoallopolitihkka vai ii. Mii šaddá deháleamos áššin mii guoská boazodollui čuovvovaš áigodagas?

– Lea dehálaš buvttadit doarvái kvalitehtabierggu norgga márkani. Dat mielddisbuktá buoridit ealáhusa nu ahte bohccot lossot. Dalle ferte heivehit boazologu guohtuneatnamiid mielde. Muhtin orohagat Oarje-Finnmárkkus leat čuvvon dákkár doaibmaminsttara ja nu lea doppe buorránan ekonomiija ja nu leat doppe maid sihkkarat ja eanet gánnáhahtti bargosajit.

– Eará ášši mii lea hui dehálaš lea ahte boazodoallu oaččošii daid seamma divatvuoigatvuođaid ovdamearkka dihte šibitdoalus leat. Lea maid dehálaš sihkkarastit boazodoalu areálaid vai boazodoallu beassá ekonomalaččat ja ekologalaččat ovdánit. Dálá boazodoallopolitihkka mas lea fokusa optimaliseret doalu berre joatkit. Dat ferte dahkkot lagas ovttasbarggu bokte ealáhusain. Galggašii maid bálkádit orohagaid dahje boazodolliid geat čuvvot ovdamearkka dihte boazodoallošiehtadusa ja ožžot buriid bohtosiid. 

 

Eanandoallu, maid sáhttá Sámediggi dahkat sihkkarastin dihte ahte nuorat sáhttet joatkit/ álgit ealáhusain? 

– Dás fertejit doarjjaortnegat heivehuvvot vai dat ekonomalaš noađđi ii šatta menddo stuorisin go galgá ođasmahttit dahje hukset ealáhusvisttiid. Muđui galggašedje sihke ođđa ja dálá boanddat oažžut nu stuora mielkeeriid ahte doallu šaddá gánnáhahttin.

 

Mii lea dat stuorámus hástalus guolástanealáhusas Sámis? Maid sáhttá Sámediggi dahkat nu ahte dat unnimus doalut maid sáhttet birgejumi viežžat guolásteamis?

– Stuorámus hástalus šaddá sihkkarastit dustehusaid vuoi mearra- ja vuotnaguolásteadjit besset buktit guliid dustehusaide. Sámediggi ferte juolludit eanet doarjjaruđaid guolásteddjide fanasoastimiid oktavuođas.

 

Sámegielat, movt berre Sámediggi láhčit dili nu ahte nannejuvvojit čuovvovaš áigodagas?

– Giella lea dehálaš kultur- ja identitehtaguoddi. Danne lea dehálaš Olgežii ahte buot sámegielat seilot ja ovdánit vuoigatvuođaid ja eanet giellageavahan vejolašvuođaid bokte. Mii háliidit ahte buot sápmelaččain geain lea beroštupmi oahppat sámegiela galget beassat oahppat sámegiela. Jus dat galgá ollašuvvot, de dárbbašuvvojit oahpaheaddjit geat máhttet sámegiela, ja sámegielmáhttu ferte deattuhuvvot skuvladoaimmahagas. Lea maid dehálaš ahte gávdnojit sámegiel oahpponeavvut buot skuvllain ja oahppodásiin, ja lea dehálaš ovdanahttit daid oahpponeavvuid. Sámediggi ferte maid vuoruhit ruhtadit rávisolbmuid sámegieloahpahusa, ja mii fertet bargat vai oažžut sámegieloahpahusovttasbarggu rájáid rástá, bargat vuoi lassánit bargosajit gos sámegiella lea vuođđun, nannet NRK Sámi ja sámi aviissaid, sihkkarastit ahte dehálaš dieđut mat bohtet eiseválddiin gávdnojit sámegillii ja ahte báikkálaš rádiot main leat sáddagat sámegillii nannejuvvojit.

 

Makkár ođđa bargosajiid lea dehálaš vuoruhit čuovvovaš áigodagas?

– Girjás Sápmi lea Sápmi mii áŋgiruššá dutkamii ja ođđafuomášemiide. Olgeža mielas lea dehálaš sihkkarastit fitnodagaid gilvofámu, nu ahte lassánit bargosajit. Danin lea dehálaš bargat nu ahte eiseválddit muhtin muddui geahpedit vearuid ja nu dagahit ahte gründeriidda šaddá álkit ásahit bargosajiid, maiddái Sámis. Lea maid dehálaš vuoruhit guolásteami ja mearradoalloealáhusaid, dát leat daid deháleamos boahtteáigásaš ealáhusaid searvvis, ii dušše Norggas muhto maiddái Sámis. Ceavzilis lassáneapmi dain surggiin dagahit eambbo gánnáhahtti bargosajiid miehtá Sámi.

 

Guhte ášši lea čuohcan dutnje eanemusat ja manne?

– Elkem ruvkedoaimma viiddideapmi Juovlavuonas ja Deanosoahpamuš leat čielgasit báhcán muitui. Mun lean ovdalaččas lohkan Finnmarken áviisii ahte mu mielas lea boazodoallu deháleappot go ruvkedoaibma Juovlavuonas. Liikká lea fitnodat dehálaš fitnodat Deanu gildii ja Juovlavuona báikegoddái. Dál leat guorahallamin váikkuhusaid ja mun sávan goappašat beliid šaddat ovttaoaivilii dás. Muhto jus dát menddo sákka čuohcá boazodollui, de mun doarjjun boazodoalu.

– Diehttelasat ii leat leamaš geahpas leat báikkálaš politihkkár dan bellodaga ovddas mii lei njunnošis oččodit dán ođđa Deanosoahpamuša. Seammás lea dehálaš muitit ahte soahpamušas leat máŋga buori beali mat bohtet buoriin deanulussii boahtteáiggis, muhto soahpamuš maid áitá stuorra oasi mu identitehtas ja kultuvrras, nammalassii johkasápmelaččaid. Deanu sápmelaččat leat árbevirolaččat bivdán luosaid buolvvas bulvii doloža rájes, ja danne lea nu dehálaš seailluhit dan máhtu man árbet. Go bivdu garrasit gáržžiduvvo, de dát máhttu áitojuvvo.

 

-Almmuhus-