-Almmuhus-
OĐĐASATLuondu ja Nuorat lohpidit «helveha»

Luondu ja Nuorat lohpidit «helveha»

-

-

Bearjadaga ledje Luondu ja Nuorat Norgga šloahttašiljus miellačájáhallamis go ráđđehus manai gonagasa lusa stáhtaráđđái.

Máŋgalogenáre olbmo ledje čoagganan miellačájáhallamii šloahta lusa bearjadaga ovdalgaskabeaivvi.

Luondu ja nuorat eai áiggo dohkkehit Ealáhusdepartemeantta mearrádusa mii dahkkui guovvamánu 14. beaivvi, mas mearriduvvui lohpi luoitit ruvkebázahusaid njuolga merrii.

 

Lohpidit helveha

Luondu ja Nuoraid jođiheaddji Gaute Eiterjord gáibida ráđđehusa bissehit ruvkelobi Riehpovuona, ja searvvi luondduberošteaddjit čurvo ahte sii áigot ráhkadit «helveha» ruvkedoaimma dihte.

– Lean ilus go nu ollugat bohte miellačájeheapmái mii lea dálááiggi stuorámus birasroassu, lohká Eiterjord NRK Sápmái njuolggosáddagis.

Eiterjord vástida ahte ii leat buorre ásahit ruvke go bargosajit jávket mat ovdalaččas leat jo doppe.

Boahtte jagi, go ruvkemašiinnat bargagoheit Riehpovuonas, de áigot čatnat iežaset gitta ja akšuneret ruvkebáikkis.

Lagabui 3500 olbmo leat dieđihan dál ahte áigot leat mielde siviila jeagohisvuođas.

Lávvordaga čoagganit vuot miellačájehallamii Stuoradikki lusa.

 

Dárbbašit veaikki

Ruvkedoaimmaid cuiggodeaddjit mieđihit ahte dárbbašuvvo veaiki go galget luonddu beliid váldit vuhtii, muhto oaivvildit ahte ruvkedoaibma ja bázahusaid gurren Riehpovutnii ii leat buorre doaibma.

– Ii sáhte leat nu ahte stuora sisabahkkemat lundui ja eamiálbmogiid vuostá galgá leat dárbbašlaš go dárbbaša viežžat minerálaid. De gal gesso luonddu vuhtii váldin vulos duolvvaide, lohká Eiterjord NTB:i, ii ge loga sáhttit dohkkehit ruvkedoaimma vaikko man dihte.

 

Ministtar bisánii vuosttaldeddjiid lusa

Gurutbellodaga njunnoša ja kulturministara biila bisánii vuosttaldeddjiid lusa ja Grande manai vuosttaldeddjiid ságain, muhto eará ministariid biillat eai bisánan ja vudje šlohttii. Grande lohká iežas doarjut vuosttaldeddjiid, muhto ii mieđit šat vejolažžan rievdadit áššiid main lea mearrádus dahkkon ovdal go Gurutbellodat lei mielde ráđđehusas. 

 

Álttá-akšuvnna advokáhtta

Steinar Winther Christensen, ovddeš advokáhtta maŋŋel Álttá akšuvnnaid, ja áhkuid ja ádjáid dálkkádatakšuvnna jođiheaddji, lei maid mielde čájeheame doarjaga Luondu ja Nuorat akšuvdnii. 

– Oainnán máŋga sullasaš beali Álttá-áššis dál. Dalle ákkastalle ahte huksemat Čávžžus sihkarasttá dássedis elrávnnji dálvet Finnmárkkus. Moadde jagi maŋŋel mieđihii Gro Harlem Bruntland ahte dat lei boastut, lohká Christensen, ja čuoččuha Torbjørn Røe Isaksen addit boastut cealkámušaid go lohká ruvkehuksema leat ávkin Finnmárkui.

 

Jáhkká boktit olbmuid beroštumi 

Norgga Sámiid Riikasearvvi jođiheaddji Runar Myrnes Balto lea maid boahtán šloahta lusa doarjut Luondu ja Nuoraid demonstrašuvnna.

Balto jáhkká boktit Norgga álbmoga dan ášši beaggimis.

– Lean hui ilus go lea nu stuora beroštupmi nuoraid gaskkas dán áššis ja jáhkán nagodit bissehit dán ruvkedoaimma Riehpovuonas, lohká Balto.

– Munnje persovnnalaččat lea dá dat stuorámus sámepolitihkalaš ášši, lohká son NRK Sámi njuolggosáddagis.

 

Dálkkádatmihttut

Ráđđehus čujuha ruvkedoaimma buktit ođđa ja vurdojuvvon bargosajiid Finnmárkui ja seammás addit dehálaš minerálaid mat dárbbašuvvojit olahit mihtuid mat gusket luonddugáhttemii.

– Veaiki lea okta dain minerálain maid dárbbašit go galgat hukset kabeliid mat dolvot elektrisitehta, vai sáhttit ráhkadit eanet e-biillaid ja vai sáhttit ovdánahttit muhtin dain birasteknologalaš ortnegiid ja buktagiid mat leat nu dehálaččat, lohká ealáhusministtar Torbjørn Røe Isaksen duorastaga NRK:i.

Maiddái NHO lohká ahte vai olahit mihtuid mat leat luonddugáhttema ektui, de dárbbašit minerálaid mat geavahuvvojit teknologiijain mat leat beaiveseallain, bieggamilluin, elbiillain ja báhtteriin.

Minerálaealáhusa vuođđoávnnasindustriijai lea danne dehálaš vai olahit dálkkádatmihtuid, lea daddjon NHO bealis.

 

Čuorvvossánit

«Ruvkebázahusat leat Norgga heahpatvuohtan», čurvo Luondu ja Nuoraid miellačájeheaddjit.

«Mii lohpidit dahkat helveha», «Ii fal ruvkebázahusaid luoitit Riehponvutnii» ja «Guollái, olbmuide ja boahtteáigái, jua ráinnas vuonaide», ledje dat 50-60 miellačájeheaddji čuorvvossáni čállon plakáhtaide, čállá NTB.

 

 

-Almmuhus-