-Almmuhus-
VALÁŠTALLANHeargegilvvut galget čohkkejuvvot SVL-N vuollái

Heargegilvvut galget čohkkejuvvot SVL-N vuollái

-

-

Sámi Heargevuodjin Lihttu (SHL) ja Sámi Valáštallan Lihttu – Norga (SVL-N) leat soahpan ovttastahttit Norgga heargegilvaleddjiid seamma lihttui.

Sámediggi lea leamaš duhtatmeahttun go Norgga bealde leat heargegilvvohallamat organiserejuvvon guovtti váldosearvái, namalassii SHL ja SVL-N vuollái.

Danne gáibidedje heargegilvaleddjiid seanadit ja ovttastahttit dan guokte váldosearvvi oktasaš heargesearvin.

Dán rádjái leat ge Norgga bealde heargegilvvut lágiduvvon «guovtte bealde seamma dievá» vaikke heargevaláštallan lea hui unna valáštallansuorgi.

Sámediggeráđđi lea ge ovttastahttinbargguid olis dadjan earret eará, ahte heargevaláštallan lea unni, ja ráđi oainnu mielde ii leat buorre go heargegilvvohallamat leat organiserejuvvon guovtti searvái, go dat ii leat ovddidan heargevaláštallama.

 

– Buoremus mii lea geavvan

Dál lea gárvvis evttohus mot ovttastahttit heargegilvvuid oktasaš lihttun SVL-N vuollásaš searvin.

Ávviris lea kontrákta mas oaidnit maid dán rádjái leat soahpan.

Das boahtá ovdan earret eará, ahte ođđa organiserenmálle galgá čielggaduvvon čakčamánu vuosttaš beaivvi rádjái, muhto sihke SHL ja SVL-N heargegilvvohallit galget soahpamuša juo dohkkehan njukčamánu vuosttaš beaivvi rádjái dán jagi.

Bargojoavkkus lei ge maŋemus čoahkkin disdaga Romssas.

Sámi Heargevuddjiid Lihtu miellahttosearvvi, Duottar Hearggi, jođiheaddji Aslak Sokki lea hui movttat go Sámediggi lea bidjan johtui barggu ovttastahttit heargegilvvuid.

– Dajan dat lea buoremus mii guhkes áigái lea geavvan heargevaláštallamis. Mu mielas lea buoremus ovttastahttit heargegilvvohalliid ovtta ja seamma lihttui. Lea hui buorre go Sámediggi bijai dákkár barggu johtui, dadjá Aslak Sokki.

 

Buorre jáhkku ovttastahttin bargui


Norgga Sámi Valáštallan Lihtu jođiheaddji Kåre Olli jáhkká joavdat mollii.
Vuorkágovva: Astrid Helander

Dát ášši lea vuosttaš geardde almmuhuvvon disdaga báberáviissas, dalle ii lean Ávvir fáhten SHL presideantta Mikkel Per Sara ságaide, muhto SVL-N jođiheaddji Kåre Olli lohká sis bargojoavkkus lea hui buorre gulahallan.

– Vaikke eat leat buot áššiin ovttaoaivilis, de mii gulahallat hui bures ja gávdnat čovdosiid. Mun lean áibbas sihkar ahte dáinna bargguin mii gal joavdat mollii, dadjá Olli.

 

– Dat ođđa sámi valáštallama organiseren han galgá válmmas juo čakčamánu vuosttaš beaivvi rádjái ja bealit galget dohkkehit soahpamuša juo cuoŋománu vuosttaš beaivái. Manne ná jođánit?

– Lea Sámediggi bidjan áigemeriid go ođđa Sámi valáštallama organiserema ruhtadeapmi galgá lea sajis juo Sámedikki 2018 bušeahtas. Danne lea dákkár leaktu dainna ođđa organiserenbargguin mainna jáhkán joavdat mollii, go buohkain lea buorre ovttasbargovuoigŋa, dadjá Kåre Olli loahpas.

Ihttin almmuhat sierra ášši mas Mikkel Per Sara čilge mo son oaidná ášši.

 

Dán dálvvi jotket seamma láhkái

Dan guovtti searvvi heargegilvvut dán dálvvi:

• Njukčamánu 4. ja 5. beaivvi lágida SHL vuosttaš WC gilvvuid Álttás. Seamma beivviid lágida SVL-N klipsavuodjimiid Guovdageainnus.

 

• Njukčamánu 11. beaivvi SHL gilvvut Guovdageainnus 1000 mehter gilvvuid. Beaivvi maŋŋel lágida SVL-N seammalágan heargegilvvuid. 

 

• Njukčamánu 18. beaivvi lágida SHL fas 1000 mehter gilvvuid Guovdageainnus. SVL-N ges lágida seammalágan gilvvuid beaivvi maŋŋel Guovdageainnus dahje Kárášjogas.

 

• Cuoŋománu 13. beaivvi, mii lea skileduorastat, de lágida dušše SVL-N «Karasprinten» guovdu Kárášjoga márkana.

 

• Guokte beaivvi maŋŋel, cuoŋománu 15. beaivvi, mii lea beassášlávvordat, de lágida SHL 1000 mehter gilvvu Guovdageainnus, muhto seamma beaivvi lágida maid SVL-N heargesprintta Guovdageainnus.

Vaikke leat ovttastahttinbarggut jođus, de ain dat guokte searvvi jotket seamma láhkái go ovdal, go lágidit dán dálvvi heargevuodjimiid seamma vahkkoloahpaid alde.

Mannan vahkkoloahpas álge ge SHL World Cup vuodjimat Álttás, muhto seamma vahkkoloahpas lágidii maid SVL-N klipsavuodjimiid Guovdageainnus.

Muđui leat SHL ja SVL-N plánen dán dálvvi heargegilvvuid seamma vahkkoloahpaid ala (geahča fáktaboksa).

Erenoamáš mearkkašanveara lea go beassášlávvordaga leat plánen searvvit lágidit heargegilvvuid seamma báikkis, namalassii Guovdageainnus.

SHL lágida 1000 mehter gilvvu, ja SVL-N ges sprintta mii lea 201 mehter vuodjin.

 

Atná veahá unohassan 

Duottar Hearggi searvvi jođiheaddji Aslak Sokki oaidná gal dan unohassan go gilvvut leat seamma vahkkoloahpaid, go sii leat áiggemunis plánen cupadáhtoniid ja almmuhan daid.

Aŋkke lea SVL-N heargevuodjinlávdegoddi bidjan iežaset terminlisttu seamma vahkkoloahpaide.

Iežas lohká liikká dál geahččat aivve ovddasguvlui, nu ahte dasa leat gávdnan čovdosa.

Alddis lohká leamaš erenoamáš buori gulahallama SVL-N lágideddjiin geas lea ovddasvástádus gilvvuide maid lágidit Guovdageainnus.

– Munnos lea leamaš hui buorre gulahallan, nu ahte gilvvut eai šatta seamma beivviid alde, vaikke leat seamma vahkkoloahpaid. Dat manná bures, ja dan láhkái fertet dahkat dán dálvvi goit. Muhto boahtte dálvvi šaddá juo oktasaš cup, nu ahte dál geahččan aivve ovddasguvlui, dadjá Sokki.

 

– Aŋkke lehpet beassášlávvordahkii plánen gilvvuid seamma beaivái? Mot dainna?

– Diesa ii leat vel mus kommentára, go ferten gulahallat álggos iežan stivrrain, muhto dasa gávdno maid čoavddus. Muhto mot, dan in dieđe vuos, vástida Aslak Sokki.

 

SVL-N bealis duođašta Mikkel Andreas Eira ahte soai leaba humadan Aslak Sokkiin ja leaba ovttaoaivilis ahte gilvvuid lágideamit mannet bures vaikke leat seamma vahkkoloahpaid.

 

 

 

 

 

 

 

-Almmuhus-