Guovdageainnu suohkan

Máze skuvlla váhnemat ledje bovden sátnejođiheaddji čoahkkimii, čielggadit Máze skuvlla boahtteáiggi.

Guovdageainnu suohkan lea 1990 rájes ­skeŋken 10 000 ruvdnosaš stipeandda valáštal­liide, geat leat ánssášan dan. Valáštallanstipeanda galgá movttiidahttit nuoraid joatkit valáštallamiin. Dán jagi geigejuvvui stipeanda čuoigái Aslat Mihkkal Balsii (17).

Máze skuvlla váhnemat leat bivdán Guovdageainnu sátnejođiheaddji ja ráđđeolbmá čoahkkimii. Sii háliidit čielggadeami Máze skuvlla boahtteáiggi birra, maŋŋil go beakkehii ahte suohkan soaitá šaddat giddet skuvlla.

Guovdageainnu suohkana dearvvašvuođaguovddažis váldet atnui ođđa digitála heahteneahta, ja dalle rivdet telefonnummarat.

Lea go dus lagas olmmoš geas lea demeansa ja háliidivččet diehtit eambbo dán dili birra? De lea dát kursa dutnje

Guovdageainnu sátnejođiheaddji lei bovden Statsbygga boahtit suohkanstivrii muitalit teáhtera ja joatkkaskuvlla oktasaš vistti birra. Statsbygg ii sáhttán boahtit go eai lean vel ožžon diŋgojumi ráđđehusas.

Guovdageainnu suohkana sátnejođiheaddji Johan Vasara muitalii Mázes ahte suohkan fállá ovdeš Mázejoavkku bargobáji lahka Máze giliviesu Máze Dáiddasiidii ja sávvet dáiddabargu ealáskivččii.

Guovdageainnu sotnabeaiskuvllas váilu visti ja lea eahpesihkkaris boahtte­áigi jus ii gávdno vistti.

– Oaidnit hui dehálažžan doalahit sotnabeaiskuvlla mii lea leamaš doaimmas badjel 60 jagi, lohká Guovdageainnu sotnabeai­skuvlla jođiheaddji, Ravdna Turi Henriksen.

Čakčamánu vuosttaš beaivvi bođii Guovdageainnu suohkanvissui veahá rievdadus.

Gaskavahku čakčamánu 6. beaivvi galgá suohkan divodit Láhpoluobbala čáhcerusttega.

Siiddut