-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATEllinor Marita Jåma – Åarjel-Saemiej Gïelh vuosttaševttohas Mátta-Sámi válgabiires

Ellinor Marita Jåma – Åarjel-Saemiej Gïelh vuosttaševttohas Mátta-Sámi válgabiires

-

-

NRK Sápmi ja Ávvir leaba bivdán listtonjunnošiid geat oassálastet sámedikkeválggaide 2017, vástidit moadde gažaldaga iežas birra. Dá lea okta kandidáhtain:

Válgabiire: Åarjel Saepmie

Bellodat: Åarjel-Saemiej Gïelh /ÅaSG

Namma: Ellinor Marita Jåma

Ahki: 37

Siviiladilli: Singel

Eatnigiella/giella: – Ipmirdan sámegiela, muhto human dárogiela.

 

Beroštumit:

Makkár astoáigedoaimmat leat dus?

– Mu eallin lea mu bargu, ja de ii báze olu áigi astoáigedoaimmaide. Muhto liikon goarrut, girjjiid lohkat, luonddus vánddardit ja vásihit ođđa diŋggaid, nu ahte daid mun geahččalan bargat go in leat barggus. Maiddái buriid olbmáiguin servvoštallat lea dehálaš munnje.

 

Mii lea dat stuorámus maid leat vásihan eallimis?

– Dat gal lea go mu bártnáš, Jaahke Elias, bođii mu ealliimi 8.5 jagi áigi. Son lea mu buot. Earret go dat de gal ferte leat go olbmot leat čájehan luohttevašvuođa munnje sihke go lean válljejuvvon Sámediggái ja go beasan jođihit boazodoalu organisašuvnna. Lei vel hirbmat stuora vásáhus válljejuvvot 2010 Davvi-Trøndarin, ovdalii earret eará Petter Northuga ja Joralf Gjerstada.

 

Maid dagat go áiggut vuoiŋŋastit?

– De gal vuolggán meahccái dahje várrái. Dat lea buot buoremus vuohki vuoiŋŋastit.

 

Gii lea du stuorámus ovdagovva ja manne?

– Mus lea máŋga stuorra ovdagova ja geat leat leamaš dehálačča munnje. In sáhte dušše ovtta namuhit. Muhtimat sis gal leat jápmán, mu áddjá Oskar, mu áhčči Nils Ludvik, Leif Dunfjeld ja Ingvald Jåma leat olbmot geat leat iešguđet ládje leamaš dehálačča munnje. Sis lei buohkain issoras olu máhttu ja beroštupmi earenoamážit boazodollui, maid leat juogadan muinna. Sii ledje buohkat gievrras olbmot geaid mun anán árvvus. Mun ferten maid namuhit iežan eatni Bente, ja visot nissonolbmuid geat leat náitalan boazodollui. Sin mun anán árvvus. Visot maid sii fertejedje oahppat ja visot maid sii fertejedje luoitilit vuoi sáhtte heivehit alcceseaset eallima boazodoalus, dasa gal lea mus stuora respeakta. Joralf Gjerstada ferten maid namuhit. In dovdda ovttage olbmo geas nu olu viisodat ja jierpmálašvuohta go sus. Jus buohkat ledje guldalit Joralfa sáttasáni olmmošlašvuođa, ráhkisvuođa ja ovttasbarggu birra de livččii mis buoret árgabeaivi. Ja mii livččiimet doaimmahan olu eambbo go maid odne nagodit. Loahpas ferten vel namuhit lullisámi nuoraid mat mis leat. Mun lean nu rámis dan iešluohttámušas ja dan vuoimmi geažil mii sis lea lullisámi guovlluid boahtteáigái. Mun duođaid anán sin árvvus. Dát čájeha buori mearkka boahtteáigái.

 

Bargu ja oahppu

Maid don barggat dál ja makkár barggut leat dus ovdal leamašan? Makkár oahppu lea dus?

– 2014 rájes lean leamaš jođiheaddji Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvvis, Sámedikkeráđis 2009-2013, mastergráda sosiála- ja Servvodatpsykologiijas, bachelorgráda psykologiijas (Organisašuvdna ja jođiheapmi)

 

Politihkalaš duogáš

Makkár bellodagaid leat don ovddastan? Leatgo leamašan sámediggeáirras?

– Vuosttaš geardde válljejuvvojin Sámediggái 2009:s ovddastit Åarjel-Saemiej Gïelh, čohkkájin vuosttas áigodaga sámediggeráđis. 2013-2017:s lean mun leamaš sámediggeáirras ja jođiheaddji bajásšaddan-, ovddasmoraš- ja oahpahuslávdegottis Sámedikkis.

 

Váibmoáššit

Makkár áššiide áiggut bidjat fokusa?

– Gievrudit oahpahalliortnega boazodoallonuoraide. Rievdadit boraspirepolitihka. Buoret ja nannosat dearvvasvuođafálaldaga, erenoamážit psykalaš dearvvašvuođa dáfus lullisámi guovlluin. Nannet máhtu sámi mánáid ja nuoraid birra geat leat mánáidsuodjalusas lullisámi guovlluin. Eambbo deaivvadanbáikkiid ja nannet institušuvdnaovdáneami lullisámi guovlluin.

 

Mii lea du mielas eanemus hástaleaddjin maid Sámediggi ferte čoavdit čuovvovaš áigodagas?

– Leat golbma stuora hástalusa main mun beroštan ja háliidivččen čoavdit boahtte áigodagas. SRU II, Davviriikkalaš sámekonvenšuvdna ja Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvdna.

 

Čilge manne/ manne eai galggašii minerála- ja ruvkefitnodagat oažžut lobi ásahit ja álggahit doaimmaid sámi guovlluin?

– Dat lea beare stuora noađđi boazodollui, ja boahtá duoguštit dehálaš guovlluid mat leat mearrideaddji vai lea boazodoallu ain boahtteáiggis.

 

Čilge doaibmá go dálá boazodoallopolitihkka vai ii. Mii šaddá deháleamos ášši mii guoská boazodollui čuovvovaš áigodagas?

– Sámediggi ferte nannejuvvot boazodoallofágalaš máhtuin. Mii dárbbahit eambbo bargiid geat barget boazodoallofágalaš áššiiguin. Dat deháleamos áššit boahttevaš áigodagas šaddet ahte bissehit buot daid stuorra sisabahkkemiid boazodoalloguovlluin ja boraspirenáli geahpidit, ja ahte šaddá álkit báhčit boraspiriid guohtuneatnamiin. Máhttu mii boazodoalus lea, ferte dohkkehuvvot vuođđun Stáda boazodoalopolitihkkii. Boazodoalu árgabeaivi ferte buorránit dakko bokte ahte Sámediggi váikkuha vai álggahuvvon dutkanprošeavttat čuovvoluvvojit ja biddjojit praksisii.

 

Eanandoallu, maid sáhttá Sámediggi dahkat sihkkarasten dihte ahte nuorat sáhttet joatkit/ álgit ealáhusain?

Evttohus ii leat vástidan dán gažaldahkii.

 

Mii lea dat stuorámus hástalus guolástanealáhusas Sámis? Movt sáhttá Sámediggi dahkat nu ahte dat unnimus doalut maid sáhttet birgejumi viežžat guolásteamis?

Evttohus ii leat vástidan dán gažaldahkii.

 

Sámegielat, movt berre Sámediggi láhčit dili nu ahte nannejuvvojit čuovvovaš áigodagas?

– Sámediggi ferte leat láidesteaddji vai suohkanat vuoruhit ja láhčet dili nu ahte sámi mánát sáhttet oasálastit giella ja kultuvra vahkkuide. Ferte ain áŋgiruššat vai nuorat váldet sámegieloahpaheaddjeoahpu. Sámegiella ja kultuvra berre leat buot skuvlamánáid árgabeaivvis gos leat sámi mánát, vaikko gos riikkas de orošedje. Skuvllat gos leat sámi mánát, fertejit šaddat eambbo dihtomielalačča iežaset ovddasvástádusa dáfus. Eambbo giellakurssat ja eanet báikkit gos mánát, nuorat, rávisolbmot ja vuorrasat sáhttet deaivvadit. Giellajuohkin buolvvaid gaskkas lea hirbmat dehálaš.

 

Makkár ođđa bargosajiid lea dehálaš vuoruhit čuovvovaš áigodagas?

– Ferte láhčit dili nu ahte šaddá álkit ohcat doarjagiid vai sáhttá ásahit bargosajiid. Odne lea vuogádat nu moalkái ahte oallugat riehkidit álggaheames ođđa doaimmaid.

 

Guhte ášši lea čuohcan dutnje eanemusat ja manne?

– Jovsset Ante Sara ášši, Gaelpie/Kalvvatnan ja Fosen-ášši leat áššit mat leat eanemusat čuohcan munnje. Visot dain golmma áššiin lea dat oktavuohta ahte leat nuorat leamaš njunnošis ja čuollan iežaset boahtteáiggi ovddas, ja sii leat čielgasit lohkan ahte eai dohkket Stáhta vearredagu sin ealáhusa vuostá. Dát leat duostilis ja gievrras nuorat, ja čájehit ahte mis lea gievrras nuoraidbuolva geat čuolahit iežaset boahtteáiggi beales. Mun ferten duođaid rámidit dáid nuoraid.

-Almmuhus-