-Almmuhus-
OAIVILATCealkámuš: – Sáme­servodagas ii galgga leat sadji olgguš­teapmái

Cealkámuš: – Sáme­servodagas ii galgga leat sadji olgguš­teapmái

-

-

Siidaskuvla-prošeavtta cealkámuš: 

Mii eat dohkket vuogi, mainna Guovdageainnu suohkanbáhppa lea sárdnidan konfirmánttaide ipmilbálvalusas Máze girkkus 23.8.

Mis lea riekti eallit iežamet identitehtaiguin, válljet maid bargat iežamet goruhiiguin ja eallit iežamet eallimiid geainna beare ja mo mii háliidit. Ovttatolbmo iešmearrideapmi lea min servodaga buresbirgejumi ja boahtteáiggi vuođđu. Olggušteapmi, dubmen ja homofobiija eai gula otnábeaivve sámeservodahkii, eai girku sistege. Dákkár sártnit sáhttet lasihit vealaheami, aggrešuvnna ja veahkaválddi dohkkeheami. Dat sáhttet leat juoba heakkaváralaččat, jos boađusin lea ovdamearkka dihtii iešsorbmen. Vaššiságat Ipmila namas leat ain vaššiságat.

Servodatovdáneami vuođđoeaktun lea dat, ahte buohkain lea vejolašvuohta oassálastit ja buktit iežas erenoamáš attáldagaid ja oainnuid oktasaš doaimmaide. Olbmuid máŋggabealatvuohta ii leat ášši, masa galggašii reageret baluin ja vašiin. Máŋggabealatvuohta baicce nanosmahttá servodagamet ja dan ovdáneami. Mii fertet addit saji máŋggabealatvuhtii ja sihkkarastit, ahte buot min sámi servodaga olbmuin lea buorre veadjin. Mii galgat dohkkehit buohkaid, gudnejahttit olbmuid girjáivuođa ja veahkehit sin, geat gillájit ovdamearkka dihte veahkaválddálaš bearašdilis. Sis ii leat dušše riekti muhto sis galget leat maiddái duođalaš vejolašvuođat beassat eret dakkár diliin ja gaskavuođain, mas sin fysalaš dahje psyhkalaš gorut ja olmmošvuohta cuvkejuvvo.

Girkkus lea guhkes historjá sámiid dubmemis ja duolbmumis. Historjjálaččat girku ja báhpat dubmejedje sámiid máilmmeoainnu, luonddugaskavuođa ja luondduin gulahallama. Máŋgasat girkku siste leat bivdán ándagassii kolonialismma ja sámiid historjjálaš duolbmuma. Girkku ovddasteaddjit leat maid ovddidan duohtavuohta- ja soabadallanproseassaid, mat čalmmustivčče vearredaguid ja geahččalivčče gávdnat ođđalágan vugiid gulahallat ja hukset gaskavuođaid. Guovdageainnu báhpa sárdni Máze girkkus – máŋggaláhkai symbolalaččat Sámi váimmus – dán jagi sámi konfirmánttaide, geat ovddastit min boahtteáiggi, lea dahkan duššin ollu dáid viggamušaid ja buktán sevdnjes balvva soabadallanáigumušaid ala.

Mii eallit máilmmis, mas vaši gilvin ja earáid dubmen lea šaddan dábáleabbon maŋimuš jagiid áigge. Máilmmi jođiheaddjit geahččalit juohkit álbmogiid ja olbmuid vaššiságaiguin ja dákkár láhtten dohkkehuvvo eanet aht eanet maid eará servodagain. Lea unohas ja suorggahahtti, mo dát lea leavvan maid sámeservodahkii.

Nuorravuohta lea hearkkes áigi, ja sámenuorat, numo buot nuorat, dárbbašit doarjaga ja láidehusa iežaset hástalusaid siste. Sii eai dárbbaš autoritehtain sániid dahje sártni, mii fuotnu ja olggušta sin ja heajuda sin rašes dili ovddežis. Sii baicce gáibidit dorvvolaš birrasa, servodaga doarjaga ja olmmošoktavuođaid. Nuorain lea min boahttevuohta.

Siidaskuvla-prošeakta (siidaskuvla.net) Jovnna Jon Ánne Kirstte Rávdná / Rauna Kuokkanen Jovnna Ándde Arvi Tomi / Tomi Guttorm Jovnna Jon Ánne Kirste / Kirste Paltto Skuvlaalbmá Áslat ja Joovnâš Ailâ Niillas Áslat / Aslak Holmberg Ville Ristena Pirkko Ánne / Anne Olli Aura Pieski Niillasaš Ovllá Ovllá Elna Ánne Márjá / Anne-Maria Magga Skuvll´albmá Áslat Veikko Niillas / Niillas Holmberg Doavtter-Piera Suvi Máret / Suvi West Mihku Helena Sámmola Sunná / Sunna Valkeapää Bekkun Hánnu Asta Mitkijá Balto Áslat Niillas Odmundda Niillas / Beaska Niillas Biehttara Juhana Ovllá-Ánte / Oula-Antti Labba

-Almmuhus-