Miessemánus gorgŋo biebmohattit 2,9 proseanttain, dan čájehit Statistihkalaš guovddášfitnodaga logut. Diimmá miessemánu rájes eai leat hattit gorgŋon seamma olu go konsumhaddeindeaksa.
Miessemánus gorgŋo biebmohattit 2,9 proseanttain, dan čájehit Statistihkalaš guovddášfitnodaga logut. Diimmá miessemánu rájes eai leat hattit gorgŋon seamma olu go konsumhaddeindeaksa.
– Haddegoargŋun miessemánus lei juste go lei vurdon, ja sivvan dasa lea ahte hattit leat fas jámma maŋŋil go lei haddegilvu beassášgálvvuin, lohká Ingvill Størksen, Virke dagligvare direktevra preassadieđáhusas.
Haddegilvu ruotnasiin hálbudii gálvvuid
Statistihkalaš guovddášfitnodat čilge ahte ledje šattut, šukkoláda ja biergogálvvut mat váikkuhedje eanemusat haddegoargŋumii.
– Šukkoláda ja biergu leat dábálaš beassášgálvvut. Dasa lassin ledje dát beassážat erenoamážat go lei haddegilvu dearvvašlaš biepmuin nu go šattuin ja ruotnasiin, lohká Størksen.
– Danne lea lunddolaš ahte maŋit mánuid boahtá divrun.
Biebmohattit rievddadit olles jagi, ja dábálaččat šaddet gálvvut hálbbibut basiid, nu go juovllaid ja beassážiid. Dábálaš minsttar lea ahte hattit fas gorgŋot čuovvovaš mánuid.
– Miessemánu haddegoargŋun čuovvu dihto minstara, lohká Størksen.
Konsumhaddeindeaksa lassána eambbo go biebmohattit
Jus geahččá jagi rievdademiid, diimmá miessemánus dán jahkái, de eai leat biebmohattit lassánan seamma olu go konsumhaddeindeaksa muđui lea. Biebmu lea divron 0,7 proseantta dan áigodagas, ja konsumhaddeindeaksa lea ges lassánan 2,1 proseanttain seamma áigodagas.
–Vaikke miessemánu lassánii biebmohaddi, de lea garra gilvu dagahan ahte biebmohattit leat doalahuvvon vuollin olles jagi, lohká Størksen.
