-Almmuhus-
OĐĐASATAnnie Henriksen - Árjja 2. evttohas Gáiseguovllu válgabiirres

Annie Henriksen – Árjja 2. evttohas Gáiseguovllu válgabiirres

-

-

Válgabiire: Gáisi

Bellodat: Árja

Namma: Annie Henriksen

Ahki: 49

Siviiladilli: Separeren

 

 

Bargu ja oahppu

 

Maid don barggat dál ja makkár barggut leat dus ovdal leamašan? Makkár oahppu lea dus?

 

– Oberstløytnánta Suodjalusas. Barggan Veahkabargogottis Beardogoržžis plánemiin, bušeahtain ja doaibmastivremiin.

Lean Suodjalusas bargan 1989 rájes, ovtta jagi bargen Gaska-Nuorttis ja njeallje jagi Luxemburgas.

Mus lea dihtorinšenevrra, logistihka, bargiidjođiheami ja ekonomiija oahppu sihke Suodjalusas ja allaskuvllain/universitehtain.

 

Eatnigiella/ giella

 

– Ipmirdan sámegiela, muhto human dárogiela, human veaháš sámegiela.

 

 

Politihkalaš duogáš

 

Guđiid bellodagaid leat don ovddastan? Leat go leamašan sámediggeáirras?

 

– Mun lean leamaš Orjješ-Ráissa Risttalaš Álbmotbellodagas 2014 rájes, ja báikkálaš searvvi jođiheaddji 2016 rájes. Lean Árjjas leamaš 2017 dálvvi rájes. In leat leamaš ovdal sámediggeáirras.

 

 

Váibmoáššit

 

Makkár áššiide áiggut bidjat fokusa?

 

– Ealáhuspolitihkkii, boraspirehálddašeapmái ja gillii.

 

Mii lea du mielas eanemus hástaleaddjin man Sámediggi ferte čoavdit čuovvovaš áigodagas?

 

– Sámedikki sadji davviguovlluid áŋgiruššamis, gos mii maid oaidnit lassánan deattu sámi árbevieruide/ealáhusaide deaivvadeamis ođđaáigásaš servodagain nu go ovdamearkka dihte ruvkedoaimmat, luossabiebman ja eambbo deaddu meahcceguovlluide, riddo-/vuotnaguolásteapmái.

 

Čilge manne/manne eai galggaše minerála- ja ruvkefitnodagat oažžut lobi ásahit ja álggahit doaimmaid sámi guovlluin?

 

– Oanehaččat čilgejuvvon de dat nuoskkidit jogaid ja vuonaid. Hoigá dálá ealáhusaid eret. Dat ii dárbbašlaččat atte eambbo vearrosisaboađu suohkanii, ii ge dárbbašlaččat atte eambbo báikkálaš bargobáikkiid. Eai ge ruvkedoaimmat čorge iežaset maŋis.

 

Čilge doaibmá go dálá boazodoallopolitihkka vai ii. Mii šaddá deháleamos ášši mii guoská boazodollui čuovvovaš áigodagas?

 

– Mun gal dovddan beare unnán dálá boazodoallopolitihka ahte sáhtán dadjat doaibmá go vai ii.

Muhto bággonjuovvan nu ahte eai vuhtii váldde historjái ii leat gal dat rievttes geaidnu muddet boazologu.

Lea maid soahpameahttunvuohta lea go doarvái guohtunvuođđu vai ii, ja dat fertejit veardiduvvot orohagas orohahkii ovdal go mearrida boazologu guđege orohagas.

Muhtin dain deháleamos áššiin mat gusket boazodollui čuovvovaš áigodagas lea boraspirehálddašeapmi, lassin dasa bargat dan ala ahte seailluhit boazodoalu guohtunguovlluid mat vásihit stuora deattu ruvkedoaimmain, bieggafámuin ja eará areálagáibideaddji doaimmaib nu go fápmogudji, ođđa luottat ja ásaheapmi bartaguovlluin.

 

Eanandoallu, maid sáhttá Sámediggi dahkat sihkkarastin dihte ahte nuorat sáhttet joatkit ealáhusas/ álggahit ealáhussii?

 

– Sámediggi sáhttá veahkehit ásahandoarjagiin/loanain ja seammás bargat dan ala ahte smávvadállodoalut kombinerejuvvon eará ealáhusaiguin cevzet ekonomalaččat.

Árbevirolaččat lea sámi eanandoallu doaimmahuvvon lotnolasealáhussan,  guolástemiin, meahccedoaluin nu go murjemiin, bivdimiin ja oaggumiin jogain/jávrriin vuovdima várás.

 

Mii lea dat stuorámus hástalus guolástusealáhusas Sámis? Maid sáhttá Sámediggi dahkat nu ahte dat unnimus doalut maid sáhttet birgejumi viežžat guolásteamis?

 

– Hástalus lea ahte vuotnaguolásteaddjit masset guolástanbáikkiid biebmanindustriijai.

Nuoskkideapmi biebmanindustriijain dagaha ahte luosat,dorskit ja sáiddit eai boađe vuonaide, ja dat goddá reahkaid/ skálžoelliid dihkkedálkasiiguin.

Stáhta lea cealkán ahte biebmanindustriija lea «dat ođđa olju» ja addojuvvojit konsešuvnnat biebmanásaheapmái vuotnabivdiid guovlluin.

Sámediggi ferte bargat dan ala ahte ráddjet biebmanindustriija guovlluin gos vuotnabivdit guolástit.

Viidásit berre Sámediggi bargat vai giddejuvvon rusttegat/rusttegat gáttis ráddjejit nuoskkideami ja seammás sihkkarastit ealáhusvuođu vuotnaguolásteddjiide. Unnit doallit fertejit rehkenastit ain leat lotnolasdoallin, muhto berrejit oažžut ealiheaddji eriid ja beassanlobi buktit guliid báikkálaš guollevuostáváldimiidda.

 

Sámegielat, movt berre Sámediggi láhčit dili nu ahte nannejuvvojit čuovvovaš áigodagas?

 

– Sámegielat berrejit gievruduvvot máŋgga doaimma bokte, nu go ásahit Sámi viesu máŋgga gávpogii, ásahit giellaguovddážiid mat fállet giellakurssaid.

Ekonomalaš doarjaga giellakaféa ásaheapmái vai leat deaivvadanbáikkit gos beassá geavahit sámegiela.

Rekrutteret eambbo sámegielat oahpaheddjiid ii ge dušše dan dihte vai oahpahit sámegielfágas, muhto doallat oahpahusa ovdamearkka dihte matematihkas dahje luonddufágas sámegillii.

Doarjaga álggahit eambbo sámi mánáidgárddiid/bajásšaddanguovddážiid go lea dehálaš ahte sámegiella árrat váldo atnui.

Viidásit berre váhnemiidda fállot sámegielakursa vai besset sámegiela hupmat mánáiguin ruovttus.

Mii oaidnit ahte mánát eai sámás jus ii praktiserejuvvo ruovttus dahje lagasbirrasis.

 

Makkár ođđa bargosajiid lea dehálaš vuoruhit čuovvovaš áigodagas?

– Sápmelaččat barget feara gos dárogiel servvodagas, muhto lea dárbu áimmahuššat iežamet giela ja kultuvrra oktan eallinvugiin.

Dat mearkkaša ahte aktivitehtaid/bargobáikkiid bokte sihkkarastit gáiddus ássama, nu go boazodoalu, guolásteami, eanandoalu ja turismma, šaddet dehálažžan. Berre maid huksejuvvot interneahtta vai sáhttet ásahuvvot teknologiijavuođđuduvvon bargobáikkit, vai ii dárbbat fárret ruovttus.

Servodat šaddá eambbo digitaliserejuvvon ja berre bargot dan ala ahte eambbosat sáhttet bargat ruovttobáikkis.

Bargobáikkit reidejit biepmu, ásahemiid guovllubiebmofitnodagain, doallogávppiid ja aktivitehtaturismma, mat addet barggu lagasbirrasis.

 

Guhte ášši lea čuohcan dutnje eanemusat ja manne?

 

– Dáruiduhttin – lean ieš boađus dáruiduhttimis mii lea geavvan.

Seammás lean áŋgiruššan hástalusain maid ruvkefitnodagat, biebmanindustriijat ja boraspirehálddahusat addet.

 

 

Beroštumit

 

Makkár astoáigedoaimmat leat dus?

 

– Oaggun ja olgodaddan. Kajakkmeallun, kitet ja čohkkamátkkit.

 

Mii lea dat stuorámus man leat vásihan eallimis?

 

– Oažžut iežan jumešnieiddažiid 1998:s maŋŋel máŋga geahččalanrevregeahččalemiid.

 

Maid dagat go áiggut vuoiŋŋastit?

 

– Vuolggán mátkái. Guollemátkái, vázzinmátkái dahje sihkkelmátkái. Vuolggán olgoáimmu ovdii.

 

Gii lea du stuorámus ovdagovva ja manne?

 

– Munnje lei áhčči, John Sigvart Henriksen, mu ovdagovva.

Su láhttenvuohki mánáid ovddabealde, eai goasse kritihkalaš sánit, muhto oinnii álo positiivvalaš beliid eanaš áššiin.

«Cuovkanan láse ii šatta ollis jus dan bealká dahje suhttá dasa.»

Dán lean mun geahččalan váldit mielde go lean ieš bajásgeassán mánáid ja deaivvadan olbmuiguin.

 

-Almmuhus-