-Almmuhus-
VALÁŠTALLANNjuikegođii ovdal go vázzilii

Njuikegođii ovdal go vázzilii

, ,

-

-

Davvi-Norgalaš ja sámesogalaš Johann Andre Forfang hárjehallagođii gievkkanbeavddis njuiket ovdal go oahpai vázzit, son diđii mánáidskuvllas jo ahte áigu njuiket stuoravieljas ja ovdagovas maŋis. Mannan mánu ovddastii 19-jahkásaš Norgga máilmmimeašttirgilvvuin Falunis.

Johann Andre Forfang lihkostuvvá njuikenvaláštallamis ja dát dálvi leamaš erenomáš sutnje. Son válljejuvvui Norgga riikajovkui maŋŋel go vuittii guokte golli junior máilmmimeašttirgilvvuin, ja mannan vahkkoloahpa čájehii fámuid máilmmi stuorámus njuikenluohkás, Vikersundas. 19-jahkásaš girddii 214 ja 219 mehtera go faskii goalmmát saji máilmmicupas.

– Dan in lean vuordán, in ge lean jáhkkán iežan dán dásis dán áigodaga. Lea viehka erenomáš ja máilmmi somá, lohká Forfang.

Eai nu stuora vuordámušat

Son ii astan bearehaga ávvudit bronssa, go dán dási gilvaleaddjin fertejit garrasit hárjehallat. Go Ávvir ságastallá suinna, de lea riikajoavkku hárjehallanleairras ráhkkaneamen a máilmmimeašttirgilvvuide Falunis Ruoŧas.

– Illudan sakka máilmmimeašttirgilvvuide. Lean hárjehallan njuiket ja galggan hárjehallat vel givrodaga ovdal go lean gearggus Falunii. Álggos lea almmolaš hárjehallan, ja de beassá oaidnit beasan go ovddastit riikajoavkku gilvvuin. Jus beasan jovkui, de gal jáhkán njuiket bures. Dán dásis lea mus dušše okta bronsa, ja danin lea menddo stuora vuordámuš vuoitit medáljja máilmmimeašttirgilvvuin, dadjá Forfang vuollegašvuođain.

DOARJJA: Johann Andre Forfang muitala ahte su váhnemat leat su stuorámus doarjjan ja ahte ii lean olahit ná guhkás sudno haga. Eadni Annfrid Forfang čuovui bártnis Vikersundas mannan vahkkoloahpa, maiddái áhčči lei mielde ja son coahkkalii ge dán gova. Váhnemiid mielas lea sakka buoret čuovvut gilvvuid báikkis, sudno mielas lea hušša geahččat gilvvuid TV:s. Govven: Hugo Forfang

Njuiken mánnávuođa rájes

Johann Andre Forfang lea bajásšaddan Slettaelvas Sálliris Romssas. Bearraša viesu luhtte leat olu luohkát ja mánnán geavahii son masá olles friddjaáiggi hárjehallamii.

– Mun lean njuiken nu guhká go muittán. Mu viellja lei njuikenvaláštalli dalle jo go mun riegádin, ja son lávii munnje oahpahit mo galgá njuiket. Go son finai ruovttus juovlaluomus ja beassášluomus, de lávejin mun njuiket ja son dustii mu. Mun birgejin bures njuikemis ja šadden eahpevirggálaš Norggameašttirin 12-jahkásažžan. Dalle jo dihten ahte áiggun fárret Troanddimii ja šaddat njuikejeaddjin, muittaša son.

Daniel Forfang unnaviellja

Norgga ođđa njuikenčeahppi Johann Andre Forfang lea ovddeš riikajoavkku njuikejeaddji Daniel Forfang unnavieljaš.

Stuoravieljas leamaš stuora mearkkašupmi, ja sus leage 19-jahkásaš olu oahppan. Ovdal go Johann Andre oahpai vázzit, de lávii njuiket gievkkanbeavddis ja Daniel su dustii.

– Dieđusge lea Daniel mu ovdagovva, son han lei riikajoavkkus ja lei álo nu gelddolaš oaidnit su TV:s, dadjá Johann Andre gii lea nubbin nuoramus bearrašis. Sus lea maiddái unnaoappáš gii čiekčá spáppa Fløyas ja stuoraviellja gii berošta snowboardčierastallamis ja skateboardas. Bearrašis lea stuora mearkkašupmi njuikejeaddjái.

– Munnje lea bearaš ja sohka hui dehálaš, ja sidjiide lean hui buorre. Eatni ja áhči doarjaga haga in lean birget, soai leaba dorjon ruđalaččat ja áhčči lea johtán mu fárus dálvviid, muitala Johann Andre.

Sámesogalaš

Johann Andre Forfang eadni lea gáivuotnalaš ja áhčči ges ivgulaš, muhto nuorra njuikejeaddji ii dovdda iežas sámi duogáža nu bures. Su áhčči Hugo Forfang čilge ná:

– Ivgus leat sihke sámit, kvenat ja dáččat. Okta mu máttarváhnemiin bođii Suomas ja nubbi Troanddimis, muhto de han leat vel guovttis ja sudno duogáža birra in leat gullan nu olu. Johann eadni lea biertavárrilaš ja son lea sámesogalaš. Mu vuoni sámásta ja nu dagai maiddái mu vuohpparohkki, dien bealde leat bearrašis maiddái fuolkkit Guovdageainnus, muitala Forfang.

Áhčči čevllohallá

Hugo Forfang leamaš bártnis hárjeheaddjin Romssa njuikensearvvis, ja lea áŋgiruššan dán valáštallamis 20 jagi. Mannan vahkkoloahpa čuovui son ja eamit Annfrid bártniska máilmmicupas Vikersundas.

– Lei erenomáš vásáhus go šattai goalmmádin. Johann leamaš álo hui siivui, jaskat ja dárkil. Dát lea ávkin valáštallamis. Lea váttis einnostit mo manná máilmmimeašttirgilvvuin, muhto jáhkán su birgehallat, čilge áhččeolmmoš. Soai eaba leat eamidiin plánen vuolgit Falunii, muhto go vahkkoloahpa lahkona, de eaba soaitte máššat.

– Soite njuiket biilii ja doaladit 140 miilla. Go letne gilvobáikkis, de besse bártniin gulahallat gaskkohagaid, ruovttus TV ovddabealde lea oalle hušša. Dalle láve váibmu 160:s coahkkit.

Áhkku čuovvu mánáidmánás

Biertaváris, Gáivuonas, ássá Johann Andre áhkku. Astrid Myrseth lea álo beroštan valáštallamis, ja njuikenvaláštallan šaddá erenomáš gelddolažžan go áhkkut oasálastá.

 – Mun diehttelasat čevllohalan. Dát lea oalle erenomáš ja čuovun mielde buot njuikemiid main Johann lea mielde. 

– Go máilmmi stuorámus luohkás girddašii dego goaskin, de gal lei veahá issoras oaidnit.  Son han giddii badjel 200 mehtera, muitala áhkku.

Boahtte vahkkoloahpa lea Astrid-áhkku gearggus čuovvut máilmmimeašttirgilvvuid.

– Mun lean njuiken nu guhká go muittán – Dieđusge, dat lea stuorámus dáhpáhus dássážii. Ii leat buorre diehtit mo doppe manná, muhto soaitá birgehallat bures. Son han lea álgán bronsamedáljjain dál, ja soaitá de gorgŋet nuppi sadjái. Don maŋit háve ges soaitá golli fasket, boagusta Astrid.

Čižžemielkki mielde

Astrid-áhkku čilge ahte Johann Andre leamaš agibeaivvi jaskes ja fiinna bárdni. Son jáhkká ahte mánáidmánná beroštišgođii njuikenvaláštallamis danin go stuoraviellja áŋgirušai das.

– Daniel han lávii njuiket go Johann lei unni. Muittán ahte aviissat govvejedje sudno, Johannis lei doahttu vel njálmmis. Son lávii goargŋut beavdái, ja de galggai soames váldit su vuostá go njuike. Nie oaččui Johann beroštumi njuikemii, ja sáhttá várra dadjat ahte lea ožžon čižžemielkki mielde dán beroštumi. In jáhke son lei álgit njuikemiin jus su viellja ii lean álo stoahkat ja njuikkohallat suinna, dadjá áhkku.

HÁRJEHEADDJI: Áhčči Hugo Forfang (ovddabealde) leamaš Johann Andre Forfang (nubbi olgešbealde) hárjeheaddjin Romssa sabetnjuikensearvvis. Diibmá vuite joavkku juniorat silbba Norggameašttirgilvvuin Lillehammeris. Hugo Forfang priváhtagovv

Olles Gáivuotna čuovvu

Astrid muitá ahte mediat čálle olu dan birra ahte Daniel Forfang lea davvi-romsalaš, muhto dássážii leat mediat gohčodan Johann Andre dušše romsalažžan. Dattetge gal dihtet báikkálaččat bures ahte ođđa njuikennásti lea Astrid mánáidmánná ja ahte su máttut leat gáivuotnalaččat.

– Olbmot rámidit su ja oallugat riŋgejedje sotnabeaivvi sávvat munnje lihku. Muhtin nisu dajai ahte dáppe eai leat ovdal čuvvon njuikemiid, muhto dál go dihtet ahte dán guovllu olmmoš lea mielde, de čuvvot buohkat mielde, bohkosta Astrid Myrseth.

Várresátnejođiheaddji illuda

Gáivuona várresátnejođiheaddji Svein O. Leiros muitá bures go Daniel Forfang beasai njunnošii Norgga njuikenvaláštallamis, su mielas lea suohtas oaidnit ahte unnavieljaš gállá seamma luottaid.

– Lea erenomáš suohtas go Johann Andre lea davvi-romsalaš ja mii dieđusge čuovvut mielde ja illudat go min guovllu olmmoš lihkostuvvá. Dat čájeha ahte boaittobealde maid sáhttá lihkostuvvat jus hárjehallá. Mun jáhkán Johann Andre lihkostuvvat bures Falunis, ja doaivvun ahte faske medáljja. Livččii duođai somá jus vuoittášii medáljja máilmmimeašttirgilvvuin, dadjá Leiros.

Dát čálus lea ovdal almmuhuvvon Ávvira báberaviissas guovvamánu 18. beaivvi 2015.

-Almmuhus-