Dás beasat lohkat buot lávluid ja lávlagiid birra maid dán jagi beasat gullat Sámi Grand Prixas.
Dás beasat lohkat buot lávluid ja lávlagiid birra maid dán jagi beasat gullat Sámi Grand Prixas.
Sámi Grand Prix lágiduvvo Báktehárjjis, Guovdageainnus beassášlávvardaga, dás beasat oahpásnuvvat juoiganoasi oasseváldiiguin.
Loga maid: Oahpásnuva juigiiguin
1. Emilia Helander Olsen
Ahki: 21
Lávlla: «Bábirgirdi»
Oslos eret
Vuosttaš háve oassálastime
Emilia Helander Olsen lohká ahte lávlla muitala gullevašvuođa fuomášeamis, iežas ohcama birra ja iežas sajáiduvvama gávdnamis.
Lávlaga lea ieš čállán ja Kenneth Hætta lea bidjan šuoŋa.
– Lávlla «Bábirgirdi» mearkkaša munnje hui ollu go dat lea leamaš guhká juo mu jurdagiin. Dovddan ahte mu jurdagat viimmat leat ožžon hámi ja lea hui somá go beasan dán lávlaga lávlut Sámi Grand Prixas, lohká Emilia.
Stuora beroštupmi musihkkii
Helander Olsen muitala ahte son lea bargan musihkain guhká ja ahte sus lea stuora beroštupmi musihkkii.
– Musihkain lean bargan nu guhká go muittán, lean lávlagiid hutkan dan rájes go ledjen ovcci jagi boaris.
Musihka studeren USA:s
Emilia muitala ahte son lea maiddái olgoriikkas orron ja doppe viežžan inspirašuvnna.
– Lean studeren Music Business Nashvilles, Tennesses Amerihkás moadde jagi gos mun ožžon inspirašuvnna countrymusihkas, lohká son.
Earálágan jienain áigu vuoitit oppa gilvvu
Son muitala ahte sus lea doaivva ahte guoskkaha guldaleddjiid lávlagiin.
– Lean riegádan Oslos, muhto mus lea hui nana gullevašvuohta sámi kultuvrii ja mus lea doaivva dasa ahte sáhtán guoskkahit guldaleddjiid iežan lávlagiin mii gieđahallá nuoraid jurdagiid, nu go mo heivet birrasii ja gávdnat iežas, čilge son.
Emilia muitala maid ahte son háliida leat earáláganin go dat maid dábálaččat gullet.
– Háliidan leat earálágan jietnan go dábálaččat gullet sámi musihkas ja dan bokte vuoitit olles gilvvu, lohká Emilia.
Áigumuš bargat sámi musihkain
– Mearkkašivččii munnje hui olu jus vuoittášin beassášlávvordaga, de beasašin bargat eanet musihkain ja hutkat eanet sámi musihka, loahpaha Helander Olsen.
2. Namma: Sara Ájnnak
Ahki: 37
Lávlla: «Mjárra»
Orru Dráhkies
Vuosttaš háve oassálastime
Sara Ájnnak oassálastá lávlagiin «Mjárra» man son ieš lea čállán. «Mjárra» mearkkaša meara davvisámegillii.
Lávlla lea olbmo ja olbmo siskkáldasvuođa birra. Son muitala ahte su mielas lea olbmo siskkáldasvuohta gelddoleamos ja olu eanet beroštahttit go olgguldas hápmi dahje dat mii lea olgguldasas.
Vuojidettiin šaddet lávlagat
Sara muitala ahte olu lávlagat maid son lea čállán šaddet go son biillain vuodjá, nu šattai maiddái lávlla «Mjárra».
– Vuoján olu guhkes mátkkiid biillain ja gal biila lea juo šaddan dego mu studion. Vuojidettiin gal dáhpáhuvvá feara mii.
Almmuhan skearru, dál lávke SGP lávdái
Son muitala ahte son lea luđiin bargan dan rájes go lei nuppelotjahkásaš ja álggii musihkain go áiggui ovdánahttit iežas musihkalaš beali. Das šattai boađusin skearru «Suojggat» man son almmuhii 2014:s.
Dál dovdá ahte lea gearggus oassálastit ja lohká ahte šaddá gelddolažžan oassálastit Sámi Grand Prixas.
– Guhká jurddašin galgen go duostat sáddet lávlaga sisa, muhto go dovden ahte šaddagohten oadjebassan lávlut, de gal mearridin sáddet lávlaga sisa, lohká Sara.
Sihke balus ja ilus
Sara muitala ahte sutnje lea erenoamáš dovdu beassat mielde Sámi Grand Prixii ja lohká ahte sus gal leat olu iešguđetlágan dovddut dan dáfus.
– Lea hui somá go bessen mielde. Jáhkán ahte lean sihke hui balus ja hui ilus, hui erenoamáš dovdu goit boahtá leat.
Vuoitit livččii stuora gudni
Son lohká ahte sutnje mearkkašivččii hui olu vuoitit Sámi Grand Prix.
– In dieđe lea go vuoitolávlla, muhto meinen goit geahččalit dahkat dan buoremusa maid sáhtán. Livččii stuora gudni vuoitit, loahpaha Ájnnak.
3. Inger Marie Nilut
Ahki: 47
Lávlla: «Min duovdagat»
Guovdageainnus eret
Oassálastán guđa háve ovdal, vuittii lávlunoasis 1994:s ovttas Niko Valkeapääain.
Nilut muitala ahte lávlla lea rievtti mielde su boarráseamos bártni, Mihkkal Juhan Heandaraga, luohti man son lea rievdadan lávllan. Son lea ieš čállán lávlaga ja Heaika Hætta bidjan šuoŋa.
– Mun in diehtán goappá luođi galgen sáddet sisa ja de fuobmájin ahte ráhkadan lávllan Mihkkal Juhan Heandaraga luođi masa heivii namman «Min duovdagat».
– Earenoamáš
Son lohká earenoamáš dovdun čuožžut lávddi alde beassášlávvordaga.
– Lean leamaš ovdal mielde ja dieđán man earenoamáš dat lea čuožžut lávddi alde beassášlávvordaga gosa leat boahtán nu olu olbmot geat beroštit sámi musihkas ja luođis.
Vuoitu dušše beassat mielde
Oasseváldi lohká ahte sutnje lea vuoitun dušše beassat mielde, muhto lea gal ráhkkanan garra gilvui.
– Munnje lea oalle vuoitu dušše beassat mielde ja oainnán ahte dat šaddá hui garra gilvu, go oainnán man olu čeahpes oasseváldit dat leat. In mun gal vuordde dan gal ahte vuoittán, lohká son.
4. Ann Jorid Henriksen
Ahki: Badjel 60
Lávlla: «Áigi lea áiggi buorrin»
Unjárggas eret
Vuosttaš háve oassálastime
Ann Jorid Henriksen oassálastá dán jagi SGP:i lávlagiin «Áigi lea áiggi buorrin».
Teavstta lea Karen Anne Buljo čállán ja Georg Buljo lea bidjan šuoŋa.
– Vaikko lean ge mearrasámi guovllus eret de čáŋai goitge veahá Máze dán lávlagii, lohká Ann Jorid ja bohkosa.
Lávlla ráhkisvuođa birra
Lávlla lea áššiid birra mat gusket ráhkisvuhtii, nu go duostilvuohta, gáđašvuohta ja dieđusge ráhkisvuohta.
Son lohká dan hui čiekŋalis lávllan man ferte ieš dulkot.
– Lea maid dan birra movt áigi sáhttá veahkehit, nu go namma muitala. Lea hui litna lávlla, lohká Henriksen.
70-logu rájes lávlon
Ann Joridas leat máŋga lávlaga ilbman dan rájes go son álggii musihkain bargat 70-logus.
– Mu lávlagat lávejedje dalle gullot rádios, lohká Henriksen.
– Jáhkát go ahte bohtet dus boares fánssat dohko?
– Dat gal livččii hui somá jus boares fánssat livčče dohko ihtán! lohká son ja reaškkiha.
Jus vuoitá, de almmuha ođđa lávlagiid
Son lohká ahte jus fal manná bures Guovdageainnus, de gal soaitit fas beassat Ann Jorid Henriksenis gullat ođđa lávlagiid.
– In leat guhkes áigái almmuhan lávlagiid, nu ahte ferten dal oaidnit movt dat váldo vuostá ja galggašii go eambbo lávlagiid ráhkadit. Jus vuoittán, de goit dagan dan, lohká son.
Illuda beassat Guovdageainnus lávlut
Oasseváldi ii loga jurddašan vuoitima birra ja illuda hirbmadit lávket lávdde ala.
– Lea hui gelddolaš, mun illudan beassat Guovdageainnus lávlut. Šaddá somá deaivvadit doppe čeahpes olbmuiguin, lohká Ann Jorid.
– Jáhkán gal ahte mun lean oalle «underdog» sin searvvis, loahpaha Henriksen.
5. Jan Ole Hermansen ja Biret Margit Hætta Sara
Lávlla: «Mun ja don»
Ahki: Biret Margit lea 37, Jan Ole ges 48
Mázes eret
Biret Margit lea goalmmát háve oassálastime, Jan Ole ges gávccát háve oassálastime. Vuittii juoiganoasi 2011:s
Lávlunoassái searvaba Biret Margit Hætta Sara ja Jan Ole Hermansen lávlagiin «Mun ja don» man Jan Ole ieš lea čállán.
– Lávlla guoskkahallá máŋggalágan ráhkisvuođa, nu go isida ja eamida gaskka, muhto maiddái iežas mánáide ja bearrašii, lohká Biret Margit.
Jan Ole čilge ahte lávlagis lea dakkár teaksta man galgá leat álki ipmirdit ja dulkot.
Lávlla mii «darvána oaivái»
Sudnos lea doaivva ahte lávlla šattašii rádiobeakkánin ja ahte das lea dákkár teaksta ja šuokŋa masa olbmot liikojit.
– Mun gal jáhkán ahte dá lea dákkár lávlla man olbmot lávlot manadettiin olggos Báktehárjjis, lohká Biret Margit.
Galggai headjaskeaŋkan
Jan Ole muitala ahte lávlla ii lean álgoálggus meinejuvvon Sámi Grand Prixii.
– Mun álgen čállit dan lávlaga dalle go mu nieida, Inga Karita, galggai náitalit. Galgen dan lávlaga lávlut sudnuide headjaskeaŋkan, muhto manai nu olu áigi eará bargguide ahte in háhppehan gárvet dan lávlaga.
Son lei guhká jurddašan ahte dát lávlla heivešii SGP:i ja skábman son álggii fas bargat lávlagiin.
Dueahtta
Son fuobmái ahte dán lávlaga heivešii dueahtas lávlut. De son jurddašišgođii guđemuš lávlu Mázes son galggašii jearrat searvat suinna Sámi Grand Prixii.
– Mun fuobmájin ahte jearan iežan bargoustibis, Biret Margit Hætta Saras. Son háliidii searvat, nu ahte moai hárjehalaime de veahá ja báddiime lávlaga.
Stuora gudni
Lávlla, man Jan Ole čálii iežas nieidda headjabeaivái, mearkkaša diehttelasat sutnje hui olu, ja Biret Margit lohká sutnje gudnin go sus jearai.
– Dat ahte mun ožžon dan ánssu ahte bessen Jan Ole lávlagii searvat gal lea stuora gudni. Jan Ole lea ieš čeahpes lávlu ja dieđán ahte son lea hui ránto, lohká Hætta Sara.
Illuda
Biret Margit lohká iežas illudit lávket lávdái.
– Hui somá, mun nu illudan. In leat vel balus, muhto in dieđe gal maid dajašin jus livččet beassášlávvordaga jearran dan seamma, lohká Biret Margit.
– Buorre go letne guoktin, de orru veahá eanet oadjebas, loahpaha son.
Jan Ole Hermansen lea náitalan Ávvira váldodoaimmaheddjiin, Kari Lisbeth Hermanseniin. Váldodoaimmaheaddji ii leat leamašan mielde vuoruheame dahje hábmeme ášši.
Berit Marie Lise Eira, neahttajođiheaddji
6. Sunna Máret Utsi
Ahki: 21
Lávlla: «Mu gorut»
Guovdageainnus eret
Nuppes oassálastime
Sunna Máret Utsi lávke nuppes Sámi Grand Prix lávdái, dán jagi oassálastá lávlagiin mas lea namma «Mu gorut».
Ii leat nagodan mu billistit
Lávlla lea veagalváldima birra maid son vásihii guokte jagi áigi. Dasa lea son dál bidjan sániid ja dat oassálastin mearkkaša sutnje hui olu.
– Dat lea dakkár «power-lávlla» mii lea dan birra ahte dákkár dáhpáhus lea issoras ja váttis, dáinna lávlagiin mun válddán iežan iešdovddu ja goruda ruovttoluotta ja čájehan maid ahte ii leat nagodan mu billistit.
Sávašii veahkehit earáid
Sunna sávvá ahte lávlla lea dakkár mii sáhtašii earáid veahkehit.
– Dat ii leat nu váivves lávlla, dat lea eanet dakkár mii galggašii earáid veahkehit boahtit ovdan ja muitalit jus leat dakkár dáhpáhusat dáhpáhuvvan. Mun sávan ge ahte mun nagodan earáid veahkehit dáinna lávlagiin.
– Dat ii leat son gii vásiha dakkár dáhpáhusaid gii galgá heahpanit ja ballat, muhto son gii lea veagalváldima dahkan, lasiha son.
Persovnnalaš lávlla
Son muitala ahte šaddá earenoamážin lávlut dán lávlaga mii lea nu persovnnalaš sutnje, muhto jáhkká dan alcces šaddat geahpádussan.
– Lean hui balus ja gealdagasas, muhto lea somá oaidnit movt olbmot váldet lávlaga vuostá. Lea hui ártet munnje dán lávlut, go dat lea munnje nu persovnnalaš lávlla. Jáhkán goitge ahte dat šaddá veahá geahpádussan munnje ja sávan vel ahte olbmot ipmirdit man birra lávlla lea, ahte dat maid mun oaivvildan boahtá bures ovdan, lohká Sunna.
Olu mii sáhttá váikkuhit
Son muitala ahte maŋemus beivviid lea son duođai dovdan olu dovdduid, muhtumin orru dego bárru mii lea časkán su go fuobmá ahte son galgá dáinna lávlagiin oassálastit Sámi Grand Prixii.
– Maŋemus beivviid lean leamaš hui balus ja hearki. Dat lea veahá issoras go jurddašan ahte dáinna lávlagiin galggan oassálastit ja gal dat lea olu mii sáhttá váikkuhit dan beaivvi go gilvu álgá, nu go mu dovddut.
– Mun gal goitge jáhkán dat manná bures, mun meinen goit hárjehallat sihke joavkkuin ja akto. Sávan ahte mun nagodan olahit dan maid mun háliidan dainna lávlagiin, loahpaha Utsi.
7. Sagittarius
Lávlla: «Ovttas leat»
Anne Gro, Børre, Roy Alexander ja Per William oassálastet Sagittarius joavkkuin SGP:i lávlagiin «Ovttas leat» man Roy Alexander Lind ja Anne Gro Gaup leaba čállán.
Roy Alexander lea ráhkadan lávlaga.
Sagittarius ii leat ovdal oassálastán Sámi Grand Prixii, muhto joavkku lahtut leat iešheanalaččat oassálastán ovdal.
Seamma árvu buot olbmuin
Lávlla lea maid čállon eŋgelasgillii, ja eŋgelasgillii lea lávlaga namma «We are one». Jurdda lávlagiin lea ahte buot olbmuin máilmmis lea seamma árvu.
– Vuođđojurdda lea dat ahte mii buohkat leat dušše olbmot ja mii leat buohkat ovttaláganat. Mii áigut dáinna lávlagiin čohkket buot máilmmi olbmuid, lohká Anne Gro.
Álggahuvvui badjel 20 jagi áigi
Sagittarius joavku álggahuvvui 1989:s ja sii leat ollen almmuhit máŋga skearru dan áiggis. Joavkkus leat leamaš olu iešguđet olbmot, ja lávlagiin «Mun ja don» sii áigot ávvudit buohkaid geat leat leamaš ja leat joavkkus.
Son muitala ahte leat máŋggas dan joavkkus geat orrot Lulli-Norggas nu ahte sii eai beasa nu olu hárjehallat fárrolaga.
– Eat mii beasa deaivvadit nu dávjá, muhto dán áigge gal lea nu álki go sáhttit neahta bokte gulahallat.
Ođđa lávlagat almmuhuvvojit
Sii almmuhit maid ođđa lávlagiid ja jurdda lea ahte sii almmuhit musihkkavideo «Mun ja don» lávlagis maŋŋel Sámi Grand Prix mii mearkkaša ahte lávlla goitge almmuhuvvo jus eai vuoitte.
– Dat lea veahá oassin das ahte mii áigut fas álgit almmuhit lávlagiid, mii geahččalit vuos álggos oassálastit Sámi Grand Prixas, oaidnin dihte liikojit go olbmot min lávlagii.
Sávvá boares fánssaid doarjaga
Anne Gro lohká ahte lea hui somá čuojahit Sámi Grand Prixas go doppe leat nu olu iešguđetlágan geahččit.
– Lea somá go doppe eai leat dat geaidda mii dábálaččat čuojahit, muhto sávvamis boares fánssat maid dorjot min.
Galgá leat sadji buohkaide
Anne Gro lohká ahte sin erenoamášvuohta lea ahte sis lea oalle jođánis musihkka. Su mielas lea ge dárbu maiddái earálágan sámi musihkkii, vai lea veahá variašuvdna.
– Dat han lea somá go lea veahá variašuvdna sámi musihkas maid. Galgá leat sadji buohkaide, lohká Gaup.
Ávvudit jus vuitet
– Galggašii gal champagne-bohttala rabistit jus vuoitit. Jus eat vuoitte, na ammahal mii de sáhttit juogadit vuitiin dan bohttala, reaškkiha Anne Gro.
Loga maid: Oahpásnuva juigiiguin