Almmuhus

Almmuhus

Sámedikki bargit leat vásihan givssi­deami dahje vuortnu­heami bargo­sajis: – Mii váldit dán duođas

Sámediggedirektevra Rune Fjellheim lohká váldit duođas bargiidiskkadeami bohtosa, mas boahtá ovdan ahte okta juohke logi bargis lea vásihan givssideami. Vuorkágovva: Astrid Helander

Okta juohke logát sámedigebargis dieđiha vásihan givssideami ja vuortnuheami bargosajis.

Almmuhuvvuon: 
Maŋŋebárga, 19 Njukčamánu, 2019 - 14:28
Ođastuvvon: 
Ođastuvvon: 19.03.2019 - 14:35
Fáddásánit: 

Sámediggedirektevra Rune Fjellheim bidjá dál johtui máŋga doaibmabiju čuovvulan dihte mielbargiidiskkadeami gávnnahusaid. 

Ođđa mielbargiidiskkadeamis vástidit 11,4 proseantta Sámedikki bargiin ahte sii leat vásihan givssideami dahje vuortnuheami bargosajis maŋemuš 12 mánus. Lea vuosttaš geardde go dat lea jerrojuvvon bargiidiskkadeamis.

Buohtastahttin dihte vástidedje 8,6 proseantta stáhta bargiin seamma 2019 iskkadeami oktavuođas.

– Dát iskkadeapmi ii čájet buot beliid ollislaš govas, muhto dattetge leat mearkan ahte dás lea juoga maid fertet čuovvulit. 11 proseantta lea 11 proseantačuoggá menddo olu, dadjá sámediggedirektevra Rune Fjellheim preassadieđáhusastis. 

 

Vásihan sávakeahtes seksuála fuomášumi

Sámedikki mielbargiidiskkadeamis dieđihit golbma proseantta vásihan sávakeahtes seksuála fuomášumi dahje váivves dahje rihkolaš kommentáraid.

 

Máŋga doaibmabiju

Direktevra muitalii váldobohtosiid birra buot Sámedikki bargiide vuossárgga njukčamánu 18. beaivvi.

Mielbargit dieđihit vásihan givssideami dahje vuortnuheami sihke mielbargiin (56 proseantta dáhpáhusain) ja jođiheddjiin (38 proseantta dáhpáhusain), vel lassin geavaheddjiin (13 proseantta dáhpáhusain).

– Nu ii galgga mis leat barggus, dadjá Fjellheim.

 

Buot ossodagat geahčadit bohtosiid

Direktevra johtá dál boahttevaš vahkuid buot Sámedikki kantuvrabáikkiid mielde ovttas fágaservviiguin digaštallat mielbargiidiskkadeami bargiiguin.

Ovttaskas kantuvrabáikkit leat dehálaččat dán oktavuođas go leat ovttaskas bargiid beaivválaš bargobáiki.

Sámedikki struktuvrra mielde eai leat ossodagat čadnon sierra kantuvrabáikkiide.

Buot ossodagat galget dál boahttevaš mánuid maid lassin geahčadit bohtosiid mat gusket ovttaskas ossodagaide ja ovttasráđiid gávnnahit doaibmabijuid mat sihke buoridit beliid ja doalahit daid osiid mat doibmet bures.

– Mii dahkat dan ovttasráđiid fágaservviiguin danin go mis lea buohkain, sihke jođiheddjiin ja mielbargiin, oktasaš ovddasvástádus das mo mii láhttet barggus, ja dan oktavuođas maid sihkkarastit ahte Sámediggi ain galgá leat oadjebas ja buorre bargosadji. Seammás lea jođiheddjiin erenoamáš ovddasvástádus čuovvulit bargiid iežaset ossodagain, dadjá Fjellheim.

 

Ráhkadan dieđihankanála

Sámedikki jođiheaddjit leat mannan čađa Sámedikki ehtalaš njuolggadusaid ja čielgaset deattuhan ahte Sámediggi ii dohkket givssideami, vuortnuheami dahje seksuála vuortnuheami.

Dasa lassin rahppo maid sierra dieđihankanála gos bargit sáhttet dieđihit moaitinveara áššiid, maiddái anonyma vuogi mielde.

– Lea álo leamaš vejolaš dieđihit dohkkemeahttun dáhpáhusaid, muhto soaitá ahte ii leat leamaš doarvái čielggas buohkaide juste mo, maid ja geasa galgá dieđihit. Mii eat leat goit dássážii ožžon dákkáraš dieđihemiid dahje dieđuid mat čujuhit daidda bohtosiidda maid dát mielbargiidiskkadeapmi čájeha. Leat danin veahá vuorddekeahtes ja duođalaš bohtosat, dadjá Rune Fjellheim.

Ovddeš mielbargiidiskkadeamit eai leat guovdilastán givssideami, vuortnuheami dahje seksuála vuortnuheami nu mo dán jagáš iskkadeapmi, ja Sámedikkis eai leat danin buohtastahtti logut ovddit jagiid ektui.

 

Áŋgiris mielbargit

2019 mielbargiidiskkadeapmi čájeha maiddái ahte Sámedikki bargit obbalaččat leat hui rápmásat bargosajis ja ahte bargit leat duđavaččat ja sis lea motivašuvdna.

Olles 68 proseantta mielbargiin dieđihit alla áŋgirdeami, ja 58 proseantta fas  dieđihit ahte čađahannákca Sámedikkis lea allat dahje hui allat.

Dákkáraš bohtosiid leat oaidnán ovddeš iskkademiin, mii maŋimuš čađahuvvui 2016:s.

– Mii háliidat doalahit daid beliid maid min bargit dieđihit leat buorrin bargosajis, seammás go mii maid čuovvulat daid beliid mat eai leat buorit. Mielbargiidiskkadeapmi lea danin hui dehálaš midjiide vai mii beassat buoridit diliid organisašuvnnas, dadjá direktevrra.

Ovdasiiddus dál