Báhčči, taekwondo valáštalli, slampoehta ja musihkkár leat ožžon Sámedikki kultur- ja valáštallanstipeandda, ja juogadit 100 000 ruvnno.
Báhčči, taekwondo valáštalli, slampoehta ja musihkkár leat ožžon Sámedikki kultur- ja valáštallanstipeandda, ja juogadit 100 000 ruvnno.
Sámediggepresideanta Aili Keskitalo sávvá lihku vuitiide. Son dadjá ahte buot vuoitit leat buorit ovdagovat iežaset valáštallamis ja kultursuorggis.
– Buot stipeandavuoitit čájehit ahte áŋgiruššet iežaset suorggis ja sii čájehit buriid bohtosiid, báikkálaččat, regionála ja nationála dásis. Buohkat leat árvvolaš stipeandavuoitit ja leat buorit ovdagovat earáide, dadjá sámediggepresideanta Aili Keskitalo.
Stipeanda galgá movttiidahttit nuoraid
Sámedikki kultur- ja valáštallanstipeanda galgá movttiidahttit sámi nuoraid áŋgiruššat dáidaga, kultuvrra ja valáštallama siskkobealde. Njeallje 25 000 ruvdnosaš stipeandda juhkkojuvvojit. Stipeanda galgá addojuvvot ovttaskas olbmuide goappaš sohkabeliin. Sii guđet ožžot stipeandda galget leat 16 ja 25 jagi gaskka dan jagi go stipeanda addojuvvo.
Bohte 20 ohcamuša, muhto okta ohcamiin bođii áigemeari maŋŋá. 12 ohcci ohce valáštallanstipeandda ja čiežas ohce kulturstipeandda.
Valáštallanstipeandda vuoitit
Sámediggepresideanta Aili Keskitalo dadjá ahte báhčči Benedicte Guttorm ja taekwondo-valáštalli Sajane Karina Olsen leaba ožžon buriid bohtosiid miehtá áigodaga, ja goappašagat leaba njunnošis iežaska valáštallamiin sihke regionála ja nationála dásis. Soai leaba buorit ovdagovat sámi nuoraide geat háliidit áŋgiruššat valáštallamiin.
Báhčči
Benedicte Guttorm lea bures ovdánan iežas valáštallansuorggis, ja lea olahan hui buriid bohtosiid sihke regionála ja nationála dásis. Dán jagáš Riikabáhčingilvvuin Stjørdálas vuittii son fealtabáhčima boarráset junioraid gaskkas ja bođii nuppi sadjái šilljobáhčimis.
Taekwondo-valáštalli
Sajane Karina Olsen lea gilvalan regionála, nationála riikkaidgaskasaš dásis surggiin, dárogillii «mønster» ja «sparring». Son lea olahan buriid bohtosiid ja lea ožžon máŋga DNM-, NM- ja World Cup-medálja. Son háliida ovddidit viidáseappot taekwondo-valáštallama, ja áŋgiruššá ollásit. Son lášmmohallá árjjalaččat vahkkosaččat, dasa lassin oahpaha son nuorat valáštalliid. Dál lea sus čáhppes boagán su valáštallamis.
Kulturstipeandda vuoitit
– Anna Kaisa Partapuolis ja Johan Daniel Turis leat goappašagain dáiddárattáldagat. Nubbi lea beaggigoahtán slampoesiijain, ja nubbi fas lea bargagoahtimin iežas kultursuorggis. Goappašagat leaba čájehan nana áŋgiruššama, ja bargaba olles váimmuin iežaska kultursuorggis. Soai leaba buorit ovdagovat sámi nuoraide geat háliidit áŋgiruššat dáidagiin ja kultuvrrain, dadjá sámediggepresideanta Aili Keskitalo.
Slam-poehta
Anna Kaisa Partapuoli lea máŋggabealat kulturbargi, ja oahpu lassin bargá son dáidagiin ja dujiin. Partapuoli lea dohkkehuvvon slam-poehta sámi servodagas, ja válljejuvvui 2018:s jagi nuorra dáiddárin Riddu Riđđu -festiválas. Sáhttá dadjat ahte sámi slampoesiija lea ođas sámi girjjálašvuođa ja kulturbarggu siskkobealde. Son bisuha maiddái ealli árbevirolaš duoji, ja háliida áiggi mielde oažžut birgejumi dáidagis ja kultuvrras.
Musihkkár
Johan Daniel Turi váldá oahpu dahkki klassihkalaš musihkas NTNU:s Troanddimis. Sus lea stuorra beroštupmi ráhkadit sámi musihka ja lea ovdal bargan ásahuvvon musihkkáriiguin. Turis leat plánat boahtteáigái maŋŋá oahpu, ja áiggošii áŋgiruššat ollásit kultuvrrain.
