– Moadde duháha kondoma jávket jahkásaččat

Guovdageainnu dearv­vaš­vuođaguovddáš lea ožžon 100 000 ruvnno eastadit ahte nuorra nieiddat šaddet dáhpe­dorpmis mánáidládje ja dan geažil válljejit válddihit eret dan fas. Okta dain bargguin maid dahket dearvvašvuođa­guovddážis lea juohkit nuvttá kondomaid, mat orrot leamen čađa­čalmmagat nuoraid gaskkas.

Juohke jagi ohcá Guovdageainnu suohkana dearvvašvuođaguovddáš ruhtadeami Dearvvašvuođa­direktoráhtas, ja ožžot maid.

Sii ožžot jahkásaččat gaskal 80 ja 100 000 ruvnno. Dán jagi leat ožžon 100 000 ruvnno. Dasa sis gal lea plána.

Eastadit

Guovdageainnu suohkana dearv­vašvuođadivššár, Berit Inger Anne Buljo, muitala ahte sis leat olu doaimmat jođus suohkanis eastadit juste dan ahte nuorat galget šaddat dakkár dillái ahte dáhpedorpmis šaddet mánáidládje ja dan geažil válljejit váldit abortta.

– Mii fállat earret eará «P-stav», mii biddjo dušše liikki vuollai ja bistá golbma jagi. Das lea seamma doaibma go «p-pillain», namalassii dagahit ahte ii šatta mánáidládje. Dat mávssášii 1000 ruvnno, ja mii leat ilolaččat go dan sáhttit fállat nuoraide nuvttá, muitala son.

– Manin dii «p-stav» fállabehtet, eai go «p-pillat» livčče liikká buorit?

– «P-stav» ii sáhte geavahit boastut, go dat biddjo liikki vuollái, ja bistá golbma jagi. «P-pillaid» ferte muitit álot borrat, čilge son.

Nuvttá fálaldat

Oassi dan 100 000 ruvnnos, man leat ožžon dearvvašvuođadirekto­ráhtas, geavahuvvo maid dasa atnit rabas maŋŋelgaskabeaivvi dearvvašvuođaguovddáža nuoraide.

– Lean mearkkašan ahte leat eambbogat ja eambbogat geat geavahit dan fálaldaga, ja dat lea hui buorre. Čájeha maid ahte dakkár fálaldahkii lea dárbu, lohká son.

Njoammudávddat

Guovdageainnu suohkan lea okta dain suohkaniin gos njoammu­dávddat sexa bokte lea dávjjibut go muđui Norggas.

Buljo muitala maid ahte sii  hupmet nuoraiguin daid birra go fitnet sin luhtte, ja movt eastadit dávddaid mat sáhttet njoammut sexa bokte.

– Mis lea lihtti dearvvašvuođa­guovddážis gos mis leat kondomat maid sáhttet váldit nuvttá. Dat lea maid bivnnuhis fálaldat, go lávejit jávkat birrasii moadde duháha kondoma dan lihtis jahkásaččat, muitala Buljo.

– Dáhpedorpmis šaddat mánáidládje ja njoammudávddat sexa bokte eastada hui álkit kondomain. Mii ávžžuhit buoh­kaide, ja earenoamážit sidjiide geat gávdnet ođđa irggi dahje moarsi, ahte atnit kondoma ja seammás maid boahtit iskat leat go njoammudávddat maid sáhttá njoammudit nubbái sexa bokte, muitala Buljo.

Disdagaid rabas

Buljo muitala ahte leat eambbogat ja eambbogat váldán atnui sin fálaldaga, mii lea disdagaid maŋŋelgaskabeaivvi nuvttá rabas nuoraide.

– Leat ollugat geat geavahit dan fálaldaga, ja lea maid hui somá oaidnit go eambbo lunttat leat álgán boahtit min lusa. Mii mearkkašit maid ahte lea dehálaš nuoraid veahkehit dalle go sii bivdet veahki. Diŋgot doaktára lusa áiggi moadde beaivvi maŋŋel, eai de soaitte šat beroštit dan fálaldaga oažžut. Nie leat nuorat, mii odne livččii dehálaš ii soaitte ihttin šat liikká dehálaš. Soaitá leat juo nu ahte nie lea min eallingeardi, lohká son vel loahpas.