-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATLoga Gonagasa sártni dás

Loga Gonagasa sártni dás

-

-

Iežas sártnis gesii Gonagas erenoamážit ovdan sámegiela ovdáneami. Dás logat olles sártni sámegillii.

Dás logat Gonagas Harald V sártni go rabai 8. Sámedikki:

 

«Mun sávan Sámediggái buresboahtima ovddasvástideaddji doibmii ja sávan dan šaddat ávkin sámi álbmogii ja min riikii.

 

Dán jagi čalmmustahttit mii ahte leat 100-jagi vássán vuosttaš sámi riikkačoahkkima rájes.

Guovvamánu 6. beaivvi 1917:s deaivvadedje miehtá Sámi ovddasteaddjit Troandimis, digaštallat daid mat dalle ledje áigeguovdilis sámepolitihkalaš áššit.

Čuođi jagi maŋŋil oaidnit mii ahte máŋga ášši dovdat odne maid, nu mo dat mat gusket oahpahussii ja sámi ealáhusaide.

Álbmotválljejuvvon ovddasteddjiin, lea dis Sámedikkis ovddasvástádus ovddidit dán vuosttaš riikkačoahkkima árbbi viidáseappot.

 

Sámedikkis lea áibbas erenoamáš bargu. Sámediggi ovddasta ovtta álbmoga – sámiid – Norgga eamiálbmoga.

Sámediggi galgá guoddit sámi álbmoga jiena. Didjiide lea addon dehálaš ovddasvástádus dasa ahte dát jietna dahkko čielggasin, ja gullo, go politihkka galgá hábmejuvvot. 

Seammás lea Sámedikkis dehálaš rolla gulahallanguoibmin norgga eiseválddiide – ja konsulterenbeallin áššiin mat gusket sámi beroštumiide. Stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki gaskasaš konsulteremiid prosedyrat leat dál beassan doaibmat 12 jagi.

Konsultašuvnnat hástalit eiseválddiid ja Sámedikki gávdnat buriid ja konstruktiiva čovdosiid ovttasráđiid.

 

Dat friddjavuohta ahte ieš beassat mearridit mo eallá iežas eallima, lea dehálaš árvun min servodagas.

Juohkehaččas mis lea ovddasvástádus vai dát friddjavuohta dovdo duohtan.

Mis, rávisolbmuin, lea liige ovddasvástádus. Mo mii hállat ieža gaskaneaset, ja earáid birra, váikkuha min mánáide ja nuoraide.

Lea min ovddasvástádus doarjut nuoraid geat servet servodatdigaštallamii.

Leat maiddái mii geat guoddit dan ovddasvástádusa mii lea go galgat addit nuoraide vejolašvuođa ja oadjebasvuođa dahkat iežaset eallinválljejumiid.

Mun sávan ahte mii sáhttit addit sámi mánáide ja nuoraide oadjebas rámmaid vai besset ovdanbuktit kultuvrraset ja gielaset.

 

Sámegielat leat kulturguoddit, ja leat dehálaččat sámi árvvuid ja máhtuid viidáseappot fievrredeamis buolvvaid gaskkas.

Go sámegielas ja kultuvrras lea dehálaš sadji lagas birrasis, mánáidgárddis ja skuvllas, de lea sámi mánáin buoremus eavttut beassat ovdánahttit identitehtaset.

Mun háliidan rámidit buot váhnemiid, ja daid olu áŋggirdeddjiid, geat garrasit barget sámegielaid ovddas beaivválaččat.

Din bargu lea vearditmeahttun.

Dat lea mearrideaddji vai sámegiella geavahuvvo beaivválaččat, go mánát ja nuorat hállet iežaset áhkuiguin, ádjáiguin, fulkkiiguin, oappáiguin, vieljaiguin, oarpmeliiguin, vilbeliiguin ja ustibiiguin.

Norggas galget leat rámis go hállo sámegiella valáštallandoaluin, kulturskuvllain ja mánáidteáhteriin, nuoraidklubbain ja eará báikkiin gos nuorat deaivvadit.

Dál go olu nuorat maid válljejit geavahit sámegiela sosiála mediain, de dat addá maid doaivaga boahtteáigái.

 

Ealli – ja eallinfámolaš – sámegielat ja sámi kultuvra lea maiddái oktasaš ovddasvástádus. Dákko lea sihke Sámedikkis ja stáhtas dehálaš barggut.

Norggas, našuvdnan, lea geatnegasvuohta fuolahit ahte sámi mánát ožžot dohkálaš oahpahusfálaldaga sámegillii.

Mánáidgárddiin ja skuvllain mii bidjat vuođu ealli sámegielaide.

Čálgostáhtan lea Norggas ovddasvástádus láhččit dili buriid čálgofálaldagaide, maiddái sámi álbmogii.

Gutnálaš ja dásseárvosaš boarrásiiddikšu eaktuda ahte vuorrasiid kultuvrralaš duogáš vuhtiiváldojuvvo áddejumiin ja respeavttain.

Boahttevaš jagiid šaddá danne dehálaš ahte skuvllain leat doarvái sámegieloahpaheaddjit – ja ahte dearvvašvuođa- ja fuolahussuorggis lea buorre sámi giella- ja kulturmáhttu.

Dát leat oktasaš hástalusat, maid sihke Sámediggi ja stáhtalaš eiseválddit atnet guovddážis iežaset barggus.

 

Sámit leat nu mo eanaš olbmot; iešguđetláganat.

Sámit bohtet iešguđet guovlluin riikkas, juohkehaččas lea iežas erenoamáš muitalus – ja iežas persovnnalaš vásáhus ja áddejupmi iežas hárrái.

Oktiibuot dahká dát stuorra máŋggabealátvuohta sámi álbmoga.

Go lehpet válljejuvvon sámi álbmogis ja sámi álbmoga ovddas, de lea didjiide addon dehálaš mandáhtta.

Sámedikki bargui boahttevaš njealji jagis, leat alla vuordámušat. Mun luohttán dasa ahte dii čoavdibehtet daid áššiid mat leat vuordimis, buoremussan sámi álbmogii.

 

Mun bivddán Ipmila buressivdnidit Sámedikki barggu ja raban dákko bokte 8. Sámedikki.»

-Almmuhus-