-Almmuhus-
OĐĐASAT– Gearggus, muhto ášši lea leamašan ja lea noađđin albmái

– Gearggus, muhto ášši lea leamašan ja lea noađđin albmái

-

-

Guokte boazosápmelačča galgaba fas deaivvadit Økokrimain diggelanjas, dán háve Hålogalándda Lágamánnerievttis.

 

Boarrásit albmá bealušteaddji Hjallis Bakke lohká su klieanta lea gearggus, muhto lohká ášši dieđusge leamašan ja lea noađđin albmái.

– Mii leat dál ráhkkaneamen diggái, ja oaivvildat dieđusge ahte diggegotti duopmu lea riekta ja lea maid hui vuđolaš duopmu mii celkui. Dál sávvat mannat bures maiddái lágamánnerievttis. Mii leat gergosat vaikko ášši lea gártan noađđin sutnje, lohká boarrásat albmá bealušteaddji, Hjallis Bakke. 

Nuorat albmá bealušteaddjit, Kjetil Nilsen ja Trond Biti, eaba lean fidnemis ságaide. 

 

Guoddalii duomu

Geassemánu 6. beaivvi deaivvadit Økokrim ja guokte boazosápmelačča Hålogalándda Lágamánnerievttis.

Økokrim guoddalii Sis-Finnmárkku diggegotti ovttajienalaš duomu, mas boazodoallit áššehuvaiga oalát buot čuoggáin.

Soai leaba áššáskuhtton go galgaba leat rievdadan mearkkaid, verrošan boraspirebuhtadusaiguin ja biinnidan bohccuid muhtinlágan reaidduin.

Økokrim guoddalii diggegotti duomu.

Lágamánneriekti lea vuoruhan 16 beaivvi diggái, ja plána mielde galgá diggi loahpahuvvot geassemánu 28. beaivvi.

Fáddá lágamánnerievttis lea verrošeapmi, čuoččuhus lea ahte galgaba leat rihkkon verrošanlága paragráfa 270 ja 271. Ášši lea duođaštusguoddaleapmi.

 

Eai ovttaoaivilis diggegottiin

Ávvir ii leat ožžon ságaide Økokrima kommenteret ášši, muhto Økokrim bealis leat ovdal čilgen Ávvirii ahte vuođđun guoddaleapmái lea ahte sii eai leat ovttaoaivilis diggegotti duođaštusárvvoštallamiin mii guoská sivvagažaldahkii ja áššehuhttimii.

Økokrim oaivvilda ahte duođaštusaid árvvoštallama vuođul livčče galgan eará bohtosat go dat maid diggegoddi celkkii. 

 

Sis-Finnmárkku duopmu

Sis-Finnmárkku diggegoddi celkkii duomus ahte eai leat doarvái duođaštusat das ahte soai leaba dahkan vearredaguid, nu ferte eahpádus boahtit sudnuide buorrin.

Diggi cealká seammás ahte sii leat konkluderen ahte vihtta ráppi áššáskuhttimis fertejit leat olbmo vearredagut, muhto leat árvvoštallan ahte sáhttet leat earát dahkan vearredagu seamma bures go soai, ja dan dihte áššehuhtte sudno.

Diggegoddi celkkii maid duomus ahte lea praktihkalaččat vejolaš lonuhit ráppiid Stáhta Luonddubearráigeahču (SNO) kontaineris mii lea rabas.

Diggi čállá maid ahte ii leat dárkkistuvvon lea go rivttes báberbihttá, ja lea go dievdduguoktá giehtačálus dárkkistuvvon ráppi báhpáris.

 

Eai sáhte sihkkarastit earáid motiivva

Diggi cealká maid duomus ahte orohagas leat riiddut, ii ge sáhte sihkkarastit ahte earáin ii leamašan motiiva oažžut dievdduguoktá dubmejuvvot verrošan boraspirebuhtadusain. 

 

Boraspirebuhtadus buorrin olles orohahkii

Sis-Finnmárkku diggegoddi čállá maid duomus ahte olles orohahkii lea buorrin boraspirebuhtadus, iige dušše eaŋkal boazoeaiggádii guhte gávdná ráppiid.

Dan dihte čállá diggi ahte ii leat áibbas rievttes ipmárdus Biebmobearráigeahčus ahte leamašan ekonomalaš motiivvat.

Diggi lea maid fuomášuhttán ahte leat muhtin erohusat dieđuin ja ráppiin mat leat obduserejuvvon. 

-Almmuhus-