Dás beasat lohkat buot strategiijaid ja doaibmabijuid maid ráđđehus árvala stuorradiggedieđáhusastis boazodoalu birra.
Odne almmuhii ráđđehus stuorradiggedieđáhusa boazodoalu birra, man leat gohčodan «Guhkes árbevierut – erenoamáš vejolašvuođat»
Ráđđehus ovddida dás doaibmabijuid ja strategiijaid mat galget dagahit ahte boazodoallu ovdána ceavzilit.
Olles dieđáhusa gávnnat dáppe.
Boazodoallopolitihkalaš mihtut
Vuoruhit ekologalaš ceavzilvuođa boazodoallolága ulbmilmearrádusas.
Sámediggi ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi bovdejuvvojit ovttasbargui mas galget geahčadit boazodoallopolitihka golmmasuorggat ulbmila sisdoalu.
Buoret resursahálddašeapmi
Juohkehačča boazolohku galgá almmuhuvvot siskkáldasat boazodoalus, ja galgá čađahuvvot bákkolaš indiviidamerken dađistaga.
Láhčit dili nu ahte teknologiija mii gávdno sáhttá geavahuvvot doalus ja resursahálddašeamis, earret eará eastadan dihte bohccuid vuddjomis togaide.
Viidáseappot bargat vaháteastadeaddji doaimmaiguin, sihke boazodoalofágalaččat ja boraspirehálddašeamis.
Heivehit gearggusvuođabarggu boazoguohtunguovlluin dakkár diliin go leat molsašuddi dálkkit ja guohtundilit.
Bidjat johtui doaimmaid eastadan dihte CWD-dávdda leavvama riskka boazodollui.
Boazodoalu árvoráidu
Láhčit dili nu ahte lassána árvoháhkan priváhta njuovvamis ja bohccobiergovuovdimis galgá sihkkarastot, ahte oasti oažžu oadjebas borramuša ja njuovvanbázahusat galget gieđahallot nu ahte lea dohkálaš birasgáhttema dáfus.
Sihkkarastit ahte njuvvon bohccot rapporterejit buorebut, ja ahte biergu mas lea buorre kvalitehta oažžu ovdamuniid ođđa klassifiserenvuogádaga bokte, ja dáid bokte nannet márkanastinbarggu.
Joatkit gealboloktema ja neavvuma ealáhusdoaimmaid ja márkanfievrredeami birra ja nu láhčit dili vai bohccobiergoealáhus profešunaliserejuvvo eambbo.
Heivehit nu ahte biebmooassi boazodoalu vuođđuduvvon mátkeealáhusas, ahtanuššá ja nannejuvvo.
Láhčit dili nu ahte liigebuktagat álkibut sáhttet eksporterejuvvot márkaniidda gos lea máksinnákca.
Bearašboazodoallu
Heivehit ahte oasit sisaboađus sáhttet vižžot aktivitehtain mat gusket boazodollui, ja dáinna lágiin searvat positiivvalaččat ovdánahttit bearašvuđot boazodoalu.
Láhčit dili nu ahte oahppan- ja ovddasmorašbálvalusat ja iešguđetlágan mátkeealáhusbuktagat mat gusket boazodollui, ásahuvvojit.
Boazodoallošiehtadus
Vuoruhit ealáhusdoaimmaid mat stimulerejit ahte ekologalaš ceavzilvuohta, eambbo buvttadeapmi, gánnáhahttivuohta ja márkanfievrredeapmi lea guovddážis boazodoalu ovdáneamis.
Vuoruhit čatnat njuolggo doarjjaortnegiid klassifiserenvuogádahkii, bálkáhan dihtii buori boazodoalu ja daid geat buvttadit kvalitehtabiergguid.
Rádjaguovlluid guohtumat
Aktiivvalaččat bargat Ruoŧa eiseválddiid ektui, jođáneamos lági mielde ásahit ođđa boazoguohtunsoahpamuša Norgga ja Ruoŧa gaskka.
Čuovvolit ođđa Norgga-Suoma rádjeáidesoahpamuša, cegget rádjaáiddi dán guovtti riikka gaskii.
Boazodoallohálddahus
Ovdanbuktojit molssaeavttut dasa mo sáhttá čoavdit boahtteáiggi hálddahusstruktuvrra, dát gusket erenoamážit Boazodoallostivrra doibmii ja rollii.
Mihttu vel eambbo effektiviseret ja álkidit byrokratiija. Dás ovdanbuktojit molssaeavttut dasa mo sáhttá čoavdit boahtteáiggi hálddahusstruktuvrra, dát gusket erenoamážit Boazodoallostivrra doaimma ja rolla.
Stuorradiggi galgá loahpalaččat meannudit stuorradiggedieđáhusa, dál dattege ii leat vuos mearriduvvon goas dán meannudit.