Čuoččuha áššáskuhtton dievddu muitalan giellásiid

– Leat njulgestaga giellásat maid son lea dadjan, ahte mun galggan su áitán, logaid boazopolitiijabálvá Freddy Olaufsen go bealušteaddji Hjallis Bakke gažadii su dáhpáhusaid birra mii galgá leat dáhpáhuvvan politiijaakšuvnnas. Sis-Finnmárkkus joatká diggi gos guokte boazosápmelačča leaba áššáskuhtton go galgaba rievdadan mearkkaid, verrošan boraspirebuhtadusaiguin ja biinnidan bohccuid muhtinlágán reaidduin. Soai leaba biehttalan sivalažžan čuoččuhusaide mat ovdanbohtet áššáskuhttimis.

Biehttala áitán dievddu

Boarrásat áššáskuhtton dievdu lea iežas čilgehusas muitalan ahte dovdá politiijaid ovddalgihtii su dubmen. Okta ovdamearka man ovdanbuvttii diggái lea ovtta dan golmma politiijaakšuvnnas mat leat čađahuvvon, gos boazopolitiijabálvá galgá cuiggodan dievddu ja lohkan ahte son navdo rievdadan mearkkaid siiddas. Dievdu lea maid dikkis čuoččuhan ahte Freddy Olaufsen lea áitán su bihpporspráijain, dan biehttalii son dahkan.

– In leat goassege áitán su dainna, áššáskuhtton dievdu ieš ságastii muinna bihpporspráija birra. Lohken mus lea ja jerren háliida go geahččalit, ja dan dieđusge ii háliidan. Ádden dan bures, muhto in leat áitán su, deattuha politiijabálvá dikkis. Dasto čuovvola Bakke gažaldagain lea go sus respeakta áššáskuhtton divdui ja dasa vástidii son ná:

– Jo lea, ádden maid ahte son lea geahččalan gilvit eahpesihkarvuođa, muhto osiid maid son lea čilgen ja čuoččuhan eai leat duođat, deattuhii fas Freddy Olaufsen diggái.

Ii lean burginlohpi

Bođii maid ovdan ahte vuosttaš politiijaakšuvnnas ii lean burginlohpi, muhto galge geahčadit áššáskuhtton dievdduid ealu go lei boahtán diehtu ahte ledje gávdnan bealjebihtáid maid várohedje leat rievdaduvvon mearkkat, ja politiijat válde bealjebihtáid duođaštussan.

– Ii mis lean burginlohpi, diehtu hoavddas lei ahte galggaimet vuolgit geahčadit ealu. In ge mun jearran das eambbo, bargen maid ožžon dieđu, vástida politiijabálvá Bakke gažaldahkii.

Suhttan ja hehtten politiijaid barggu

Freddy Olaufsen muitala mo son vásihii dievdduguoktá go politiijat áigo ovttas mearkalávdegottiin geahčadit ealu 2013 miessemánus. Son muitala dievddut leigga suhttan ja geahččaleigga hehttet sin barggu.

– Go bođiimet, de ságasteimmet boarrásat dievdduin, muitaleimmet ahte áigut geahčadit ealu, go várohuvvo rievdadan mearkkaid ealus. Son oaččui dieđu leat jaskadin dassái go mii geargat iežamet bargguin ja dan orui áddemin, muitala Olaufsen dikkis ja joatká ahte fáhkka eallu johttái ja oidne dievddu vuojeheamen ealu ja vikkai oččodit bohccuid rastá luotta, vuosttaš háve nagodedje bissehit, muhto maŋŋá eai nagodan ja eallu johttái várrái. Go eallu johttái várrái, de Freddy Olaufsen čuoččuhii dievdduguoktá plánen, go nuorat dievdu galgá boahtán politiijaid ságaide ja seammás galgá nubbi vuojehan ealu.

Fuođđolávdegoddi bážii ovtta bohcco váris dan beaivvi, bealjit leat duođaštussan dikkis.

Doalahan gitta dievddu

– Lei alla leaktu dan ATV:s ealu siste, manai oalle jođánit iige eallu lihkadan dábálaččat. Guottetáiggis nie vuodjit ii leat buorre, muhto ferte leat su ovddasvástádus. Mo son johttái ealuin lea áibbas áddemeahttun, lasiha Freddy Olaufsen dasa mii galgá leat geavvan dan beaivvi.

Son muitala ožžon gitta boarrásat dievddu ja doalahan su máŋga diimmu dan botta go mearkalávdegoddi geahčadii ealu. Hjallis Bakke dáhtui diehtit makkár vuoigatvuođain ledje sii ožžon doallat su gitta. Dasa ii vástit Olaufsen čielgasit, muhto bárdá oaivvi gažaldahkii. Politiijat galget boarrásat dievddu doalahan gitta ovdal go loahpalaččat válde su giddagassii. Bođii maid ovdan ahte dievdu lea jearran telefovnna luoikkas, muhto dan biehttalii politiija.

Eai árvvoštallan earáid dahkan vearredagu

Árabut dan beaivvi ledje politiijat ožžon bealjebázahusaid maid siidaguoimmit ledje gávdnan ja maid várohedje rievdaduvvon. Bealušteaddji Bakke háliidii diehtit lei go goassege ságas ahte earát sáhttet dahkan vearredaguid. Bealjebázahusat ledje maid sivvan manin politiijaakšuvdna čađahuvvui dan beaivvi.

– In dieđe lei go dat alternatiiva, dat mii bođii ovdan lei ahte áššáskuhtton dievddut leigga várohuvvon, vástida son. Bakke ii heaitán gažadeames ja leage čuoččuhan ahte politiijat eai leat objektiivvat leamašan dutkamis, nu háliidii diehtit mo dutke ášši.

– Min vuolggasadji lei ahte soai leigga várohuvvon. Ii lean goassege ságas ahte sáhttet leat earát siiddas, vástida politiijabálvá. Čielggaduvvui maid dikkis maŋŋebárgga ahte politiijat eai lean fitnan geahččamin báikki gos bealjebihtáid ledje gávdnan, seammás eai lean duoguštan biktasiid dahje niibbiid.

– Duođašta min čuoččuhusa

Boarráseappo bealušteaddji Hjallis Bakke ii loga olus háliidit kommenteret ášši dál, muhto lohká politiijabálvvá Olaufsen čilgehusa duođaštit maid son lea čuoččuhan álgosártnis diggái, ahte politiijaid leat heajos barggu dahkan.

– Politiijabálvvá čilgehus nanne min čuoččuhusaid ahte politiijat eai leat leamašan objektiivvat ja leat ovdagihtii dubmen áššáskuhtton dievdduid, lohká Bakke.

Ii astan kommenteret

Áktor, vuosttašstáhtaadvokáhtta Hans Tore Høviskeland, ii astan addit jearahallama, muhto lohká ahte ii sáhte kommenteret dieđuid mat ovdanbohtet dikkis.

Mearkadovdi

Mearkadovdi Nils M. Utsi lei maid vihtan dikkis maŋŋebárgga. Son čilgii mii galgá geavvan 2013 čavčča go politiijat ja son ledje gárddis. Utsi muitala iežas geavahan politiijabiktasiid ja bargošiehtadus boazopolitiijain lei ahte galggai geahčadit ealu ja duoguštit bohccuid main várohii rievdaduvvon mearkkaid. Nils M. Utsi duoguštii bohccuid ja lea raportta čállán mas lea maid tevdnen mearkkaid maid diggi beasai oaidnit. Son lei čielggas iežas čilgehusas ahte ii lean eahpádusas ahte mearkkat ledje rievdaduvvon. Fáddán bealušteddjiin lei Utsi mandáhtta čađahit iskama ealus, ja son deattuhii máŋgii diggái ahte lei šiehtadus boazopolitiijain.

Ovttaoaivilvuohta

Boazodoallohálddahusa bargi ja mearkalávdegotti čálli maid buvttii iežas čilgehusa ja muitalii mo lávdegoddi čađaha iežas bargguid. Bođii maid ovdan ahte mearkalávdegoddi ii leamašan eahpádusas ja leamašan ovttaoaivilvuohta ahte bealjit maid leat dárkkistan áššis leat rievdaduvvon. Váldoduopmár Finn Arne Selfors dárkkistii gažaldagain ahte leamašan go eahpádusas vástádus lei «ii».