-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASAT– Suollemasat lohke oston bohccuid

– Suollemasat lohke oston bohccuid

-

-

Gaskavahku bođii ovdan Sis-Finnmárkku diggegottis, ahte Boazodoallohálddahusa lohkkit lohke sierra bohccuid máid áššáskuhtton dievdu (33) lea oastán siidaguoimmis. Dat dahkkui seamma gárddástallamis go lei politiijaakšuvdna Liidnebeahcangárddis 2012 skábman. Áššáskuhtton dievdu lohká eiseválddiid áibbas suoli lohkan daid bohccuid, go sutnje ii muitaluvvon mihkke dan birra.

Ášši duogáš

Vuossárgga álggii diggi Sis-Finnmárkku diggegottis gos guokte boazosápmelačča leaba áššáskuhtton go galgaba leat rievdadan mearkkaid, verrošan boraspirebuhtadusaiguin ja biinnidan bohccuid muhtinlágán reaidduin. Áššáskuhttin lea máŋgga oasis:

 

Verrošan boraspirebuhtadusaiguin

Vuosttaš oasis lea verrošeapmi boraspirebuhtadusaiguin. Økokrim oaivvilda sis leat nana duođaštusat ahte boarrásit dievdu lea iešmielat vahágahttán 17 bohcco vai sulastahttá boraspirevahága, ja nuorat dievdu gávcci bohcco. Bohccuin, sihke misiin, čearpmahiin ja rávis njiŋŋelasain, ledje doddjon dávttit, čiekŋalis hávit ja dahkkon bátnesajit. 

 

Rievdadan mearkkaid

Soai leaba maid áššáskuhtton rievdadan earáid bohccuid bealljemearkkaid alcceseaskka dahje iežaska lagas olbmuide, dahje darvvihan iežaska nammaklipsa daidda. Oktiibuot 50 bohcco galget leat suoláduvvon dáinna lágiin, ja stuora oasis dain bohccuin eai dieđe eiseválddit eaiggáda. 

 

Rihkkon elliidčálgolága

Áššáskuhttima goalmmát oasis lea elliidčálgolága rihkkun, dagut mat leat dahkkon boraspiremávssuid oktavuođas gitta jagi 2010 rájes. Njealjátlotjahkásaš lea áššáskuhtton čuggon sihke misiid ja rávis njiŋŋelasaid čiekŋalit feara gokko, ja maiddái doadján dain dávttiid. Dát dagut galget leat dahkkon eanaš ealli bohccuide. Soai leaba goappašagat áššáskuhtton leat hávváduhttán ealli bohccuid, ja dás lea sáhka birrasii 20 bohccos.

 

Diggi loahpahuvvo Sis-Finnmárkku diggegottis geassemánnu 21. beaivve.

 

Gaskavahku lei dikkis ollu sáhka daid bohccuid birra máid áššáskuhtton dievdu lea oastán siidaguoimmis. Dikkis muitalii boarrásat áššáskuhtton dievdu ahte 2011:s osttii son bohccui siidaguoimmis, gávpi lei šihtton ovdagihtii.

Šiehtadus lei ahte dievdu galggai oastit 90 bohcco, mas bealli galge leat vuotnjalat ja rávis njiŋŋelasat. Dákkár priváhta ealahanbohccuid gávppašemiin láve Boazodoallohálddahus maid bidjat iežaset bealjegilkoriid bohccuide máid nubbi vuovdá nubbái.

2014 skábman lei ge boazolohkan Kárášjoga Oarjjabealde.

– Suoli lohkan

Gaskavahku bođii dikkis ovdan, ahte Boazodoallohálddahusa lohkkit leat lohkan sierra daid oston bohccuid. Sin lohkanbohtosiin boahtá ovdan ahte leat lohkan 92 bohcco vuovdi- ja su eamida mearkkas, namalassii guokte bohcco eambbo máid lea oastán.

Diggi beasai oaidnit lohkanbohtosiid ja čájehuvvui ahte ledje lohkkon 38 bohcco main lei okta klipsa vuovdi mearkkas, 27 bohccos ledje guokte klipsa vuovdi mearkkas ja 27 bohccos lei okta klipsa vuovdi eamida mearkkas.

Áššáskuhtton dievdu logai dikkis ahte dan livččii sáhttán gárddis čielggadit dalle, muhto dan ii leat beassan dahkat, go lohká boazolohkkiid suoli daid lohkan sierra.

– Livččen galgan oažžut dieđu ahte oston bohccuid galge maid dárkkistit. Livččen de mearkadovdi dáhtton boahtit dárkkistit, go jo ledje seamma gárddis. Lei suollemas lohkan, čuoččuha áššáskuhtton dievdu dikkis.

 

Áktor, Økokrima politiijaadvokáhtta Inge Svae-Grotli, guhte čađahii stuorra oasi gažadeamis, jearrá manin dievdu jáhkká ahte ii ožžon dan dieđu, ja dasa vástida son ná:

– Dan gal in dieđe.

 

27 bohcco gávdne ealus

Dievdu lea ge dál áššáskuhtton suoládan guhtta bohcco siidaguoimmis ja su bearrašis, go galgá leat merken iežas bealjegilkoriiguin daid bohccuid. Daid bohccuid liikká eai leat duoguštan, go dušše boazolohkkit leat daid lohkan ja merken iežaset skoviide.

Sis-Finnmárkku diggegotti váldoduopmár jearai ge vel áššáskuhtton dievddus, ahte mot daid ostojuvvon bohccuid dárkkistedje.

Dievdu čilgii ahte eai njávkan beljiid, muhto daid maid dušše lohke dábálaš vugiiguin nugo buot eará bohccuid, namalassii ahte son ieš daid dohppe ja čuorvu geasa gullá, ja dasto sprájjejit ivnniin ja nubbi čállá dan skovvái.

Liidnebeahcangárddis juovlamánus jagi 2014:s čađahuvvui ge almmolaš boazolohkan, gos dárkkistedje mearkkaid ja oston bohccuid.

Boađus dárkkisteames lei ahte gávdne dušše 27 bohccos main ledje áššáskuhtti ja boazodoallohálddahusa klipsat,

Dievdu lea ovdal dikkis čilgen ahte buot oston bohccuin leat guokte klipsa, sihke su priváhta ja hálddahusa klipsa, son maid lohká diehtán ahte Boazodoallohálddahus boahtá goas nu dárkkistit gávppi.

 

Ii muitte ollu lea máksán

Áktor Inge Svae-Grotli dáhtui dievddu čilget vuđolaččat goas ja mo geavaha klipsaid.

Bođii maid ovdan dikkis ahte dievdu lei ožžon 120 klipsa Boazodoallohálddahusas boazooastima oktavuođas, muhto reasta golbmalogi klipsa lohká leamašan seahkas maid galgá leat láhppán.

 

Áktor maid dáhtui diehtit man ollu mávssii, muhto dan ii lohkan dievdu muitit lei go vuovdimis šihtton fásta haddi vai ii.

Áktor joatká jearrat lei go sarvvis oston, dasa vástida dievdu:

– Dušše vuotnjalat ja njiŋŋelasat.

Áktor háliida diehtit lea go oktage ostonbohccuin vuddjon:

– Dieđán oktii politiija riŋgii jearrat leat go mus klipsa bohccot, in dalle ádden jearrat lea go njiŋŋelas, vástida dievdu go áktor jearrá lei go sarvvis vai vuonjal mii vuddjui.

Inge Svae-Grotli háliidii maid čielggadit lea go njuovahahkii sádden ovttage bohcco maid osttii.

– Jus muittán riekta, de lean ovtta aŋkke, lohká dievdu ja lohká jagi 2011:s dahje 2012:s galgá dan leat dahkan.

 

Čuoččuha ahte ii doala deaivása

Áktor lohká vuovdi oaivvildit ahte dievdu lea váldán eambbo go dan 90 bohcco, ja jearrá lea go áššáskuhtti dievddus dasa kommentára, dasa vástida son ná:

– Dan maid mun dás sáhtán jurddašit lea boazolohkan 2014:s, mo dat dahkkui, go doppe lohkkojedje guokte eambbo. Muhto sáhtán dáhkidit ahte dat ii doala deaivása, dadjá son diggái.

– 27 oston bohccos lohkkojedje guokte klipsa, bijan jearaldaga leat go mu bohccuid lohkan vuovdi mearkkas ja man buorre máhttu lei boazolohkkiin ja mo dat čađahuvvui, divui dievdu gažaldaga dikkis.

Áktor dasto čuovvola gažaldagain manin dievdu ii reageren dan áiggis, ja dasa vástida son:

– In diehtán ahte ledje dárkkisteamen oston bohccuid, easka maŋŋel go ožžon dieđu reivve bokte. Eai lean munnje čilgen ahte oston bohccuid áigo dárkkistit, vástida son.

(Ášši joatká gova vuolábealde)


II LOHKKON RIVTTES LÁHKÁI: Áššáskuhtton boarrásat dievddu advokáhtta, Hjallis Bakke, oaivvilda ahte almmolaš lohkan ja ealu dárkkisteapmi ii čađahuvvon rivttes láhkai Liidnebeahcangárddis juovlamánus 2014:s.
Govven: Inga Marie Guttorm

Láhppán klipsaid

Dievdu čuoččuha ge merken 90 bohcco boazohálddahusklipsain, muhto son lei ožžon 120 klipsa. Áktor dáhtui diehtit gos reasta 30 klipsa leat.

– Seahkas maid lean láhppán, doppe ledje dat, mu dábálaš klipsat ja boares klipsat, vástida son diggái.

 

– Ii leat merkon ovdal, nu sáhttá leat merken veaháš boastut

Áššáskuhtton dievdu čilgii maiddái diggái ahte su vilbealli galgá leat ožžon mearkka mii maŋŋá gessui ruovttoluotta.

Son galgá háhppehan merket guhtta miesi dan merkii. Mearka galgá leamašan hui sullasaš go boazovuovdi eamida mearka.

Dikkis čájehuvvojit dát guokte mearkka.

Dievdu muitala gánda lei nuorra ja movttet go oaččui mearkka, ii ge lean goassege merken bohccuid ovdal, nu čujuhii ahte sáhttá leat merken veaháš boastut.

 

Njávkan bohcco

Áktor jearrá lea go eambbo maid háliida kommenteret dahje muitalit diggái, dasa vástida lea:

– Mearkadovdi (namuha namain dikkis) bovdii mu njávkat ovtta bohcco, mas čuoččuhii ahte mearka lea rievdaduvvon su eatni mearkkas, lei ge mu vilbeale boazu, njávken dan gárddis go lei eallimin. Viggen vel čilget, muhto mearkadovdi váiddii dan, muitalii son dikkis.

Áššaskuhtton dievdu logai iežas viggan čilget mearkadovdái, ahte dat boazu gullá su vilbeallái gii lea mánnán ieš merken dan merkii máid lei álggos ožžon dohkkehuvvot, nu ahte vuosttaš háve mearkumis umáhttu mánná ii soaitte máhtán nu juste čuohppat sániid.

Mearkadovdi aŋkke válddii dan bohcco ja váidui rievdaduvvon boazun. Áššáskuhttimis oidno ge dat boazu maid mielde, ja mearkadovdi galgá maid vihtanin áššis.

Dat galgá leat geavvan Liidnebeahcangárddis juovlamánus 2014:s boazopolitiijaid akšuvnnas.

 

Biellobohcco duoguštan

Ávvir čuovui ge Liidnebeahcangárddi gárddástallama, gos politiijat duoguštedje 21 bohcco ja ovttas dain lei maid biellu. Nu bođii maid ovdan dievddu čilgehusas.

– Okta boazu, man dieđán válde, lei bielloáldu. Mus lei dan áigge okta bielloboazu ja lei čieža jagi vázzán bielluin. Dál lea dieid fárus, lohká son dikkis.

Dat lea ge bohccot máid duoguštedje rievdaduvvon boazun 2014 skápma akšuvnnas, gos maid lohke sierra klipsejuvvon bohccuid

 

Bállet ráfis bargat

Leat maid leamaš guokte eará politiijaakšuvnna áššáskuhtton dievddu ealus. Dikkis bođii ovdan ahte dievdu ii leamašan veahkkái eará akšuvnnain, divui áktor gažaldaga mo dalle go Liidnebeahcangárddis čađahuvvui akšuvdna, lei go dievdu jaskat/siivui, dasa vástida son:

– Jo, mis lei čoahkkin ovdal go álggiimet. Bolesat galge mearkadovdiin bállet ráfis bargat, ii lean lohpi vuorjat sin, vástida son gažaldahkii.

Áktor čuovvolii nuppi gažaldagain, lei go dievdu njuovvan álddu:

– In njuovvan bohcco dalle, vástidii son jođánit ja oanehaččat.

 

Oston bohccot ledje ealus

Dievddu advokáhtta, Hjallis Bakke, lohká Liidnebeahcangárddi dárkkisteapmi ii leat čađahuvvon rivttes láhkái. Bakke oaivvilda ahte jus politiijat livčče muitalan ahte sii áigot dárkkistit oston bohccuid ja klipsaid, de livččii vejolašvuohta oažžut rivttes logu.

– Jus livčče dieđihan dárkkisteami birra, de livčče eastadan dákkár boasttuvuođaid, lohká Bakke ja čujuha klipsalohkanloguide.

– Buot oston bohccot ledje ealus dalle go eallu dárkkistuvvui. Lea buorre gažaldat gos reasta lea, lohká Bakke.

 

Mealgat maŋŋá beasai diehtit

Bakke ii loga siidagummiid leamašan veahkkin go almmolaš lohkan ja dárkkisteapmi čađahuvvui.

– Sus ledje alddis veahkit ja ledje boazolohkkit. Okta dárkkistii bohccuid, nubbi čuoččui távvaliin ja sárggui, čilge Bakke mo almmolaš lohkan čađahuvvui.

– Mealgat maŋŋá beasai diehtit ahte ledje maiddái dárkkistan oston bohccuid. Jus livččii ožžon dieđu dan birra, de livččii maid vejolašvuohta dahkat dan riekta. Ii gávdno sivva manin ii galgan diehtit, ii sus gal lean vejolašvuohta billistit maidige go olles eallu galggai gárdái, lohká Bakke.

 

Dovdá badjelgehččon ja bilkiduvvon

Hjallis Bakke lohká suollemas lohkan nanne dievddu dovddu, ahte ii leat ožžon vejolašvuođa čielggadit áššiid.

– Dá lea okta ovdamearka manin mii oaivvildat ahte politiijat eai leamašan objektiivvat áššis. Leat badjelgeahččan su, eaige leat addán sutnje vejolašvuođa áimmahuššat su beroštumiid, mii lea dehálaš, lohká Bakke ja lasiha ahte dievdu lei mieđihan lohkamiidda.

– Mii áigut dan dál dikkis duođaštit, ahte eai leamašan mearkarievdadeamit, lohká Bakke.

Son lasiha dievddu vásáhus mearkadovdiiguin, Liidnebeahcangárddis, lea nannen su dovddu ahte badjelgehččet su.

– Son dovddai ahte su ákkasteamit badjelgehččojedje ja bilkiduvvojedje, lohká Bakke.

(Ášši joatká gova vuolábealde)


II KOMMENTERE: Áktor, Økokrim vuosttašstáhtaadvokáhtta Hans Tore Høviskeland ii loga sáhttit olus kommenteret mii boahtá ovdan áššáskuhtton dievddu čilgehusas.
Govven: Inga Marie Guttorm

 

Ii hálit olus kommenteret

– Šállošan go in sáhte olus kommenteret. Son ovddidii dikkis gažaldaga manin ii lean ožžon dieđu ahte oston bohccot galge dárkkistuvvot, mii fertet boahtit ruovttoluotta dasa, vástida áktor Ávvira gažaldahkii ahte doallá go deaivása ahte dievdu ii lean ožžon dieđu, ja jus lei, mii dasa lea sivvan.

Hans Tore Høviskeland ii loga mediai bokte ovdagihtii prosederet, iige loga sáhttit kommenteret dieđuid mat bohtet ovdan dikkis.

 

 

 

 

 

 

 

-Almmuhus-