-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATBealgoalmmát beaivve vihtanstuolus

Bealgoalmmát beaivve vihtanstuolus

-

-

Boarrásat dievdu lea dál geargan čilgehusainis diggái, bealgoalmmát beaivvi čohkkái vihtanstuolus. Áktor lohká leamašan dárbbašlaš áigegeavaheapmi go áššáskuhtti guovttos eaba leat ovdal čilgen maidige politiijaide.

ÁŠŠI DUOGÁŠ

Vuossárgga álggii diggi Sis-Finnmárkku diggegottis gos guokte boazosápmelačča leaba áššáskuhtton go galgaba leat rievdadan mearkkaid, verrošan boraspirebuhtadusaiguin ja biinnidan bohccuid muhtinlágán reaidduin. Áššáskuhttin lea máŋgga oasis:

 

Verrošan

boraspirebuhtadusaiguin

Vuosttaš oasis lea verrošeapmi boraspirebuhtadusaiguin. Økokrim oaivvilda sis leat nana duođaštusat ahte boarrásit dievdu lea iešmielat vahágahttán 17 bohcco vai sulastahttá boraspirevahága, ja nuorat dievdu gávcci bohcco. Bohccuin, sihke misiin, čearpmahiin ja rávis njiŋŋelasain, ledje doddjon dávttit, čiekŋalis hávit ja dahkkon bátnesajit. 

 

Rievdadan mearkkaid

Soai leaba maid áššáskuhtton rievdadan earáid bohccuid bealljemearkkaid alcceseaskka dahje iežaska lagas olbmuide, dahje darvvihan iežaska nammaklipsa daidda. Oktiibuot 50 bohcco galget leat suoláduvvon dáinna lágiin, ja stuora oasis dain bohccuin eai dieđe eiseválddit eaiggáda. 

 

Rihkkon elliidčálgolága

Áššáskuhttima goalmmát oasis lea elliidčálgolága rihkkun, dagut mat leat dahkkon boraspiremávssuid oktavuođas gitta jagi 2010 rájes. Njealjátlotjahkásaš lea áššáskuhtton čuggon sihke misiid ja rávis njiŋŋelasaid čiekŋalit feara gokko, ja maiddái doadján dain dávttiid. Dát dagut galget leat dahkkon eanaš ealli bohccuide. Soai leaba goappašagat áššáskuhtton leat hávváduhttán ealli bohccuid, ja dás lea sáhka birrasii 20 bohccos.

 

Diggi loahpahuvvo Sis-Finnmárkku diggegottis geassemánnu 21. beaivve.

 

Dál lea vahku bistán diggi Sis-Finnmárkku diggegottis, gos guokte boazosápmelačča leaba áššáskuhtton go galgaba leat rievdadan mearkkaid, verrošan boraspirebuhtadusaiguin ja biinnidan bohccuid

muhtinlágán reaidduin.

Ii goabbáge áššáskuhtton dievdduin leat ovdal addán čilgehusa politiijaide. Boarrásat dievdu gearggai iežas čilgehusain Sis-Finnmárkku doggegottis easka duorastaga maŋŋágaskabeaivve.

Dalle lei čohkkán guokte ja bealle beaivvi vihtanstuolus.

Nuorat dievdu álggii iežas čilgehusain duorastaga ja jotkkii bearjadaga. Plánas lei ahte eará vihtanat galge ikte addit čilgehusa, muhto diggi lea maŋŋonan ovttain beivviin.

 

Loga maid: Eai leat duoguštan reaidduid

Loga maid: Ii luohte boazopolitiijaide, čuoččuha sin váldán beali áššis

 

Vástidan bures

Boarrásat dievddu bealušteaddji Hjallis Bakke mielas lea dievdu čilgen bures dikkis.

– Čohkkát guokte ja bealle beaivvi vástidit garra čuoččuhusaide ja gažaldagaide lea dieđusge lossat. Mu mielas eai lean sus makkárge váttisvuođat guđege gažaldahkii.

 

Cuiggoda áktora gelbbolašvuođa

Bakke datge lohká vuohttit váilevaš gelbbolašvuođa ja máhttu boazodoalu birra áktoráhtas.

– Orru ahte áktoráhta rahčá gelbbolašvuođain dahje ahte ii leat doarvái buorre gelbbolašvuohta boazoealáhusa doaibmii. Gažaldagat jerrojit dan láhkai ahte lea váttis áddet dahje fáhtet maid oaivvildit, cuiggoda Bakke.

 

Loga maid: Áktor gažadii SNO oktavuođaid

Loga maid: – Suollemasat lohke oston bohccuid

 

Čiekŋudan áššái

Áktor, Økokrim politiijaadvokáhta Inge Svae-Grotli ii loga kommenteret Bakke čuoččuhusaid, muhto deattuha ahte sis ii leat seammá ovttaoaivilvuohta.

– Mii leat bures čiekŋudan iežamet áššái, dat maid leamašan dárbbašlaš vai sáhttit vuojehit ášši, vástida Svae-Grotli.

Áktor liikká oaččui moddii muittuhusa váldoduopmáris, Finn Arne Selforsas, ahte Sis-Finnmárkku diggegottis lea dan mađe gelbbolašvuohta boazodoalus, nu ii leat dárbu jearahit oppalaš boazodoallodoaimma birra.

 

Geavaha dan áiggi maid dárbbaša

Áktor čilge veaháš manin leat geavahan máŋga beaivvi boarrásat áššáskuhtti čilgehussii, ja deattuha áigegeavaheapmi maid boahtá áššáskuhtton sisdoalu ja sturrodaga ektui.

– Go áššáskuhttimis lea máŋga čuoggá ja ollu detáljjat de váldá áiggi, muhto buot ráŋggáštanáššiin vuoruhit áiggi áššáskuhtti čilgehussii. Go leaba geavahan dan vejolašvuođa addit čilgehusa, de ferte oažžut geavahit dan áiggi maid dárbbašit, áššái lea biddjon 4 vahku ja ahte geavahat moadde beaivve sudno čilgehussii, lea áibbas riekta áigemeari dáfus, deattuha Svea-Grotli.

 

Loga maid: Čilgii vuđolaččat vuosttaš politiijaakšuvnna birra

 

Vuosttašgeardde čilgemin

Inge Svae-Grotli lohká nu guhká go áššáskuhtti ii leat ovdal addán čilgehusa, de ferte geavahit áiggi smávva ja stuorát detáljjaide.

– Dán áššis lea veahá erenomáš go eaba goabbáge leat ovdal čilgen maidige politiijade. Dá lea vuosttaš háve go čilgeba ja dalle lea iešguđet dárbbut. Go sihke sis lea dárbu čilget juoidá, ja mis lea dárbu čielggadit beliid ja dalle manná áigi, lohká áktor.

 

Kommenteret duođaštusaid

Áktor lohká boarrásat dievdu lea dál addán iežas čilgehusa diggái, ja lea áibbas dábálaš vuohki.

– Son galgá maid oažžut vejolašvuođa kommenteret duođaštusaid, dá lea dušše dábálaš proseassa. Muhtin áššiide geavahuvvo unnit áigi ja eará áššiide fas eambbo áigi. Dán rádjái lea mannan nu go leimmet vuordán, lohká Inge Svae-Grotli.

 

Diggi joatká boahtte vahkus

Boahttevahkus lea guokte beaivvi biddjon diggái, maŋŋebárgga ja gaskavahku.

Maŋŋebárga lea plánejuvvon golmma vihtanii, Stáhta luonddubearráigeahččái Erland Sørgårdii, boazopolitiijabálvái Magne Persenii ja šibitdoaktárii Terje Josefsenii.

-Almmuhus-