-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATMin veahkaválddálaš duohtavuohta

Min veahkaválddálaš duohtavuohta

-

-

Okta guovtti sápmelaččas vásihit eallimis veahkaválddálašvuođa, seksuálalaš dahje dovdduid veahkaváldima. Dat mearkkaša ahte ii oktage min servodagas bajásšatta nu ahte ii vásit juogo njuolga dahje eahpenjulges veahkaváldima. Dál lea doarvái.

Man ollu veahkaváldin ja vearredahku sámi servodagas lea, lea njuolgut suorggahahtti. Vaikko mii diehtit unnán mii lea sivvan manin sápmelaččat vásihit eanet veahkaválddálašvuođa go muđui olbmot, de sáhttit mii aŋkke lohkat ahte juoga ferte dahkkot – ja ahte mii fertet dan ieža dahkat.

45 proseanta sápmelaččain vásihit veahkaválddálašvuođa eallimis, ja muđui servodagas lea dát lohku 29%. Okta guovtti sámi nissonolbmuin vásihit veahkaválddálašvuođa ja juohke viđát sámi nissonolmmoš boahtá vásihit seksuálalaš veahkaváldima. Maiddái sámi dievddut gillájit dávjjit veahkaválddálašvuođa ja vearredaguid go muđui dáža dievddut.

Dan rájes go Romssa universitehta ja Sámi našuvnnalaš gealboguovddáš – Psyhkalaš dearvvašvuohta ja gárrendilledikšu (SÁNAG) bohtosat dovddusindahkkojedje diimmá giđa, de leat mii diktán dán fas jávohuvvat bearehaga. Jaskesvuohta veahkaválddálašvuođa ja vearredaguid birra lagas birrasiin leat bilideaddjin, meastta lihka bilideaddjin go dat veahkaválddálašvuohta mii dáhpáhuvvá.

 

Jávohisvuohta lea muhtin ládje maid veahkaváldin. Jus mii bissut jávohaga, de mii servodahkan dohkkehit ahte veahkaválddálašvuohta ja vearredahkan dáhpáhuvvá bearrašiin, sogain ja báikegottiin.

Jávohisvuohta servodagas addá maid signálaid gillájeddjiide ahte sii galget doallat njálmmi gitta. Ahte sii galget gierdat dan veahkaválddálašvuođa ja vearredaguid maid vásihit. Statistihkka čájeha ahte ii báljo oktage bajásšatta sámi servodagas nu ahte ii vásit njuolga dahje eahpenjuolga veahkaváldima ja vearredaguid.

«Statistihkka čájeha ahte ii báljo oktage bajásšatta sámi servodagas nu ahte ii vásit njuolga dahje eahpenjuolga veahkaváldima ja vearredaguid.»

Aili Keskitalo, sámediggepresideanta

Duohtavuođas lea ahte lea balahahtti ahte mii traumatiseret olles buolvva sápmelaččaid. Váttisvuohta lea stuoris, ja lea vuđolaš ja lea bilideaddji – sihke olbmuide geat šaddet gillát ja olles min sámi servodahkii. Movt sáhttit mii háhkat ealli báikegottiid main leat oadjebas bajásšaddan- ja oahpahusrámmat jus mii eat duođas rohkkát veahkaválddálaš duohtavuođa sámi servodagas?

 

Mii diehtit unnán das manin veahkaváldin lea stuorit sápmelaččaid gaskkas go álbmoga gaskkas muđui, muhto mii diehtit ahte dat lea vuorbi maid mii juogadit máŋggain eará álgoálbmotservodagaiguin miehtá máilmmi: Álgoálbmogat vásihit veahkaválddálašvuođa ja vearredaguid eanet go earát. ii leat boastut jáhkkit ahte muhtin oassi čilgehusas sáhttá leat historjjálaš duolbmun, dovdat iežamet unnin ja eará kollektiivvalaš ja individuálalaš fáktorat. Muhto aŋkke: Dušše mii ieža sáhttit rievdadit dán. Mii fertet rievdadit dán.

«Dušše mii ieža sáhttit rievdadit dán. Mii fertet rievdadit dán.»

Aili Keskitalo, sámediggepresideanta

Sámediggi lea gullan sámi nissonolbmuin geat muitalit ahte sii vásihit veahkaváldima, ja ahte dán birra lea váttis hupmat jitnosit. Nissonbeaivvi, njukčamánu 8.beaivvi, sáhttá lea áigi muittuhit min oktasaš ovddasvástádusa das ahte čuožžilit nissonolbmuid ja dievdduid ovddas geat vásihit dákkáriid.

 

Sámediggi ja justiisadepartemeanta leat álggahan dutkanprošeavtta mii galgá geahččat lagabui movt veahkkeapparáhtta deaivvada sámi veahkaváldojuvvon olbmuiguin. Mii dárbbašit maid politiija, riektevuogádaga ja veahkkeapparáhta gos lea sámi giella ja kulturgelbbolašvuohta.

Njukčamánu 14.b. lágida Sámediggi ovttasbarggus Fokusiin, seminára New Yorkas mas lea fáddá: Veahkaváldin lagas birrasis álgoálbmotnissoniid gaskkas. Mun háliidan digaštallat dán fáttá riikkaidgaskasaččat, nu go maid nationálalaččat.

Ii galgga leat eahpádus ge das ahte njukčamánu 8.beaivvi sáttasárdni lea: Heaitte huškumis. Ja muital. Mis lea veahkaválddálaš duohtavuohta, ja dan birra fertet mii hupmat.

 

Aili Keskitalo, sámediggepresideanta

-Almmuhus-