-Almmuhus-
OĐĐASAT– Eat leat vel olahan dásseárvvu

– Eat leat vel olahan dásseárvvu

-

-

Aile Javo mielas lea ain dárbu ja dehálaš čalmmustahttit Riikkaidgaskasaš nissonbeaivvi, go servodagas ii leat vel dásseárvu.

Odne lea Riikkaidgaskasaš nissonbeaivvi, ja Sámiráđi presideanta Aile Javo ii leat eahpádusas ahte beaivvi berre čalmmustahttit, go stuorraservodagas ja sámi servodagas vásihit nissonat ain vealaheami, eaige leat vel olahan dásseárvvu ollislaččat.

– Áigi lea rievdan dan rájes go min váhnenbuolva lei nuorra, ja dál leat eará áššit mat leat áigeguovdilat maiguin ferte bargat. Okta ovdamearka lea man ollu sámi nissonolbmot vásihit vealaheami. Dutkan mii diibmá almmustuvvui čájehii ahte measta juohke nubbi sámi nissonolmmoš vásiha dahje lea vásihan vealaheami. Lea oalle stuorra lohku, ja leat dakkár áššit maid sáhttá dákkár beaivvi čalmmustahttit, lohká Sámiráđi presideanta Aile Javo.

Riikkaidgaskasaš nissonbeaivvi

Riikkaidgaskasaš nissonbeaivvi ávvuduvvo juohke jagi njukčamánu 8. beaivvi. Jagi 1909 lei vuosttaš háve go Našuvnnalaš nissonbeaivvi ávvuduvvui USA:s.

 

Internationala beaivvi ásahit mearriduvvui jagi maŋŋá  Københámmanis Sosialistainternationála konferánssas, gos badjel 100 nissona 17 iešguđet riikkas oasálaste.

 

Nissonbeaivi ásahuvvui gudnejahttit lihkadusa mas nissoniid vuoigatvuođat čalmmustahttojit, ja ásahit nissoniidda dábálaš jienastanvuoigatvuođaid. Gáldu: Wikipedia

 

Ii leat dásseárvu sajis

 – Mis ii leat vel dásseárvu sajis sámi servodagas, vaikko orru nu. Mis leat hui ollu sámi nissonolbmot njunnošis, muhto lea oalle aiddo dat boahtán ja lea ain oalle rašši. Jus eat doala fokusa, de sáhttá hui fáhkka rievdat fas, lohká Javo.

Son čujuha diimmá almmuhuvvon dutkamii, mas vuosttaš geardde lea čájehuvvon ahte sámi servodagas lea eanet veahkaválddálašvuohta ja seksuála illásteamit go muđui norgalaččaid gaskkas. Dát bođii ovdan dutkamis man Romssa universitehta lea čađahan ovttasráđiid SÁNAG:in.

Aile Javo vástádus mo sáhttá čalmmustahttit sámi nissoniis hástalusaid lea loktet agendai áššiid, ovdamearkka dihtii media bokte.

 – Sávvamis dat dagaha ahte olbmot háleštišgohtet fáttáid birra, nu go ruovttuin, kafeain ja nu ain. Servodat ferte duostat háleštit daid hástalusaid birra maid nissonat vásihit. Lea veadjemeahttun čoavdit áššiid jus eat hála daid birra, lohká Sámiráđi presideanta.

 

Ii leat álkes čoavddus

Sámeráđi presideanta ii loga jáhkkit ovtta álkes čovdosa gávdnot man bokte sáhttá čájehit ahte ii leat dohkálaš čađahit veahkaválddi nuppi vuostá.

 – Veahkaválddálašvuohta orru leamen dakkár suorgi mainna orru váttis maidege dahkat, ja diehtit stuorraservodagas lea seamma váttisvuohta. Álkes čoavddus ii gávdno, muhto jáhkán okta čoavddus lea hállat dan birra, čájehit ahte eambbosat vásihit dan. Lea veaháš tabuášši servodagas. Mii eat duostta hállat go lea menddo rašes fáddá, ja lea ollosat mat vásihit dan ja čuohcá maid bearraša dillái. Jáhkán fertet vuolgit das ahte nu ollosat go vejolaš čájehit ahte ii leat dohkálaš. Jus oaidnit, gullat dahje vásihit, de ferte čielgasit čájehit dahje lohkat ahte nu ii leat dohkálaš. Maiddái iežamet mánáide, ja gánddaide erenomážit, muitalit ahte ii leat dohkálaš láhttenvuohki, lohká Aile Javo.

 

Ii leat čađahan dutkama

Suomas ja Ruoŧas ii leat čađahuvvon dutkan, muhto Aile Javo jáhkká seamma hástalusaid ja váttisvuođaid sámi nissoniin doppe go Norggas.

– Jáhkán oalle ovttalágan dilli Norggas, Ruoŧas ja Suomas. Ruošša beale Sámis leat hui stuorra eará hástalusat maiddái, nu go sosiála birgejupmái mii sáhttá čuohcat nissona dillái. Lea váttis diehtit sihkkarit go ii leat dahkkon dutkan eará riikkain, loahpaha Sámiráđi presideanta Aile Javo.

-Almmuhus-