Dihtet go ahte eanet olbmuin lea mobiltelefuvdna go hivssetfálaldat?
Dihtet go ahte eanet olbmuin lea mobiltelefuvdna go hivssetfálaldat?
Máilmmibáŋku logut čájehit ahte 75% máilmmi álbmogis lea vejolaš geavahit mátketelefuvnna, ja čájehuvvo ahte dušše 64% máilmmi álbmogis lea vejolašvuohta beassat geavahit hivssetrusttegiid. Dát čájeha ahte badjelaš ovtta miljárdda olbmot fertejit hivssegastit olgun. Sáhttá nuoskkidit ja duolvvidit birrasa, ja sáhttá maiddái leat váralaš.
Sáhttet dávddat leavvat
– Go váilo hivssetfálaldat de sáhttet stuora váikkuhusat leat. Dávddat sáhttet leavvat nu go luhčadávda, mii lea okta sivvan mainna mánát jápmet juohke 86 sekundda máilmmis.
Muđuid jáhkket ahte dávddat mat bohtet duolvviduvvon čázis ja heajos buhtistanrusttegat lea maid sivvan manne 3,5 milliuvnna olbmo jápmet máilmmis juohke jagi, muitala Plan International Norge generálačálli Kjell Erik Øie.
Ollu olbmot fertejit vázzit guhkás jus galget hivssegastit, ja lea várra illástuvvot dahje fallehuvvot – erenoamážiid várra lea nieiddaide ja nissonolbmuide. Ollu nieiddat heitet skuvllain dan dihte go leat heajos hivsset ja buhtistanrusttegat.
Máilbmi ovdána
Jagi 1990 rájes leat ollugat ožžon hivsset ja buhtistanfálaldaga ruovttubáikkiide.
– Plan oahpaha mánáid buhtisteame ja ráinnasvuođa birra, hukse ja heiveha hivssetrusttegiid. Mii ovttasbargat báikkálaččat ahte galget čuovvut njuolggadusaid nu ahte ii galgga leat rabas kloáhkka sin báikkis, loahpaha generálačálli Øie.
