-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OAIVILATKronihkka: Duopmostuolut ja Sámi riektehástalusat

Kronihkka: Duopmostuolut ja Sámi riektehástalusat

-

-

Tråante ávvudansemináras lei Sis-Finnmárkku diggegotti sundis, Finn-Arne Selforsas rahpansárdni duopmostuolu ja sámeriektelaš hástalusaid birra. Dan seminárasártni lea veahá heivehan kronihkkan ja duopmositáhttaid lea jorgalan sámegillii.

Gieries almetjh!

Buerie båeteme saemiereaktaseminaarese, Tråantesne, åarjelsaemien raedtesne, daennie saemien tjuetie-jaepien heevehtimmesne.

Lea stuorra illu go nu máŋgasat leat searvan seminárii ja dakko bokte lehket mielde loktemin beroštumiid ja áddejumi sámeriektelaš hástalusaide.

Stuorát beroštupmi lea dehálaš maiddái dan dihtii go Sápmi lea hui viiddis, ja go ollu sápmelaččat ásset olggobealde dálá sámi hálddašanguovlluin ja velá stuorragávpogiin nu mo Tråante.

Go mii doallat seminára sámerievtti birra, de heivešii álggadettiin dadjat moadde sáni hástalusaid birra mat badjánit go duopmostuolut galget árvvoštallat sámeriektelaš gažaldagaid.

 

«Sámeriekti lea máŋgga láhkai hui erenoamáš riektesuorgi, go sámi riektegáldot dávjá sáhttet leat veahá ravddas dahje olggobealde daid dábálaš gálduid Norgga rievttis.»

Eará sajiin máilmmis gos álgoálbmogat ásset, lea dábálaš gieđahallat álgoálbmot áššiid riektepluralisttalaš vuolggasajis, mii mearkkaša ahte stáhta riektevuogádat dohkkeha eambbo go dušše ovtta riektekultuvrra ja dát ieš alddis muitala ahte dákkár áššit berrešit árvvoštallojuvvot rahpasabbot go dábálaš áššit.

 

Alimusriekti lea máŋgii guorrasan dákkár rabas jurddašeapmái. Mun namuhan golbma duomu ovdamearkan.

Vuosttaš duopmu celkojuvvui juo 1979:s, Náhkkerášša ja Stámpa áššis. Dalle muddii Alimusriekti mo árvvoštallat goas lea vuođđu dohkkehit riektečádjideami, oasehasaid sámi duogáža dihtii, nu ahte buhtadusgáibádus dohkkehuvvui vaikko livččii áiggehuvvan dábálaš regeliid mielde.

Alimusriekti celkkii dalle sámi oasehasaid birra: «Sii leat guhká vásihan ahte ii leamaš álki ovddidit sin vuoigatvuođaid stuorraservvodagas.»

 

Seamma vugiin deattuhuvvui Čáhputvuovde-áššis, go báikeolbmot gáibidedje oamastanvuoigatvuođa ollislaš luonddugeavaheami vuođul.

Dalle celkkii alimusriekteduopmár Matningsdal, masa buot duopmárat doahttaledje:

«Nu mo mun oaivvildan, de ferte dákkár ollislaš geavaheapmi váikkuhit viidábun: Jos earálágan olbmot livčče seamma láhkai geavahan guovllu, de dákkár geavaheapmi livččii speadjalastán oamastanjurddašeami. Muhto eanaš olbmot Olmmáivákkis leat sápmelaččat, ja sin oktasaš luondduávkkástallan lea baicce nu ahte oamastanjurddašeapmi ii leamaš sin árbevierru.»

 

Selbuášši ii sáhte leat namutkeahttá.

Duopmu ii lean dušše erenoamáš dehálaš Mátta-sáme boazodollui ja kultuvrii, go plenumduopmun lea ášši navdimis máŋgga láhkai vuođustan dan jurddašeapmái maid Alimusriekti geavahii maŋŋá, ovdamearkka dihtii namuhuvvon Čáhputvuovde-duomus.

Lasihan vel ahte Finnmárkku meahcceduopmostuollu lea aiddo cealkán duomu gilisearvvi hálddašanvuoigatvuođaid birra, man oktavuođas riekti čállá, gaskarikkálaš vuolggasajis, ahte:

«Go áigu geavahit Norgalaš siskkáldas oapmerievtti áššái, de ferte govttolaččat váldit vuhtii sámi árbevirolaš geavaheami ja sámi riekteáddejumi.»

 

Dan dihtii heivešii jearrat gávdno go Norgga rievttis diekkár oppalaš metodaregel, ahte go meannuda sámi áššiid de berrešii árvvoštallojuvvot man láhkai lea dárbu muddet daid dábálaš riekteregeliid Norggas, vai vuhtii váldit sámi riektekultuvrra nu mo earret eará Norgga vuođđoláhka geatnegahttá ja maid ON álgoálbmotjulggaštusage, artihkal 42 eaktuda.

Diekkár metodaregel adnošii dalle dieđusge buot duopmostuoluide ja guoskevaš áššiide.

Hástalus lea dalle čielggadit man garrasit galgá deattuhit sámi riektegálduid iešguđetge áššiid meannudeames, ja mo daid áddet ja čilget.

 

Nu mo Alimusriekti lea dubmen de lea čielggas ahte sáme árbevierut leat dohkkehuvvon dehálaš riektegáldun, muhto seammás de vásiha hástalusaid mo fáhtet árbevieruid sisdoalu ja mo dat doibmet servvodagas.

Ovdamearka lea ášši váhkarmáná árberievtti birra boazodoalus, maid Alimusriekti gieđahalai 2011:s.

«Mu mielas dát ášši čájeha stuorra dárbbu ain čielggadit man gievra sámi árbevierru sáhttá leat, go dan buohtastahttá ja veardida eará riektegálduid ektui.»

 

Árbevieru nanusvuohta ja buorrevuohta lea eahpitkeahttá gáibádus maiddái sámi árbevieruid ektui, nu mo Alimusriekti celkkii aiddo namuhuvvon duomus.

Muhto go duopmostuolut dás duohku dárkileappot galget čielggadit sámi árbevieru deattu iešguđetge riektedilálašvuođain, de galggašedje, nu mo mun oaivvildan, čalmmustahttit ahte árbevierut rivdet dađistaga, go buorit árbevierut leat juste dákkárat mat rivdet «áiggi ja servvodaga dilálašvuođaid» mielde.

Dákkár máskkalaš dahje dynamálaš geahččanvuohki rahpá vejolašvuođa árvvoštallat man láhkai dáruiduhttinpolitihka lea hoigan sáme árbevieruid suoivvanbeallái, muhto dattetge – go olles kultuvra lea ealáskahttimin fas – de seammá árbevierut ahtanuššet ja bohtet fas oidnosii.

 

Riekteáddejupmi lea nubbi dehálaš riektegáldu sámi áššiid ektui.

Earret dalle go leamaš vuđolaš konsultašuvnnat Sámedikkiin, lea sámi riekteáddejupmi dávjá unnán guorahallon ja deattuhuvvon láhkabargguin.

Ja go sámi riekteáddejupmi ain lea unnán guorahallon juridihkalaš girjjálašvuođas, de soaitá dehálaš iskkat lagabui man nanus servodaga riekteáddejupmi lea, ovdamearkka dihtii servodatdutkiid ja eará ovddasteaddji bokte.

 

Lean juo namuhan gaskariikkalaš rievtti mearkkašumi sámeriektái, mii dán semináras lea guovddáš fáddán.

Álbmotrievttálaš olmmošvuoigatvuođaprinsihpat nu mo vealahangielddusprinsihppa, iešstivrejupmi ja kultursuodjalus leat dieđusge hui dehálaččat álgoálbmogiid riektesihkarvuhtii, ja lea dan dihtii guovddáš gažaldat mo duopmostuolut ja duopmárat veardádaddet ja harmoniserejit dáid prinsihpaid oktan lágaiguin ja eará riektegálduin, nu mo juohke áššis lea riekta.

 

«Giella ii leat mu oaivila mielde dušše gaskaoapmi mo muitalit dáhpáhusaid birra ja maid olmmoš oaivvilda ášši birra.»

Go giella, sániid, tearpmaid ja dadjanvugiid bokte, lea ieš alddis kultuvrralaš gáldu ja dakko bokte maiddái riektegáldu.

Dan dihtii lea áibbas lunddolaš ahte sámegiella lea fáddá sámeriektesemináras.

 

Duopmostuoluid iešheanalašvuohta ja sorjjakeahtesvuohta lea fáddá mii ságastallo máilmmidásis.

Juridihkadahttit servvodaga lea nubbi seammalágan fáddá mii maiddái bohciida digaštallama, nu maiddái Láhten-Amerihkás, gos gažaldat dávjá čatnašuvvá álgoálbmotáššiide, nu mo Amerihká Gaskariikkalaš olmmošvuoigatvuođaduopmostuollu ja stáhtalaš duopmostuolut ovttas dahket.

Orru lunddolaš ahte dákkár fáttát maiddái digaštallojuvvojit sámepolitihkalaš vuolggasajis.

 

Kronihkkačálli: Finn-Arne Selfors, sundi Sis-Finnmárkku diggegottis

-Almmuhus-