-Almmuhus-
KULTUVRAStuora namaid searvvis gilva­leame vuoitit bálkka­šumi

Stuora namaid searvvis gilva­leame vuoitit bálkka­šumi

-

-

Sámi goahkka ja árbevieruid berošteaddji, Máret Rávdná Buljo, lea evttohuvvon oažžut stuora biebmokulturbálkkašumi, dan ovddas go lea dehálaš ambassadevra ja áŋgirdeaddji sámi biebmokultuvrra ovddideames. 

Biebmoberošteaddji ja sámi goahkka, Máret Rávdná Buljo, lea sullii mánu diehtán ahte lea evttohuvvon Ingrid Espelid Hovig bálkkašupmái, ja lea ollen máŋga illugatnjaliid sihkkut dan rájes.

– In lean vuordime. Lea hui stuora árvu bálkkašumis, go lea bálkkášupmi mii lea muitun Norgga biepmuid eatni Ingrid Espelid Hovig ja biebmoárbeguoddi Astri Riddervold maŋis, lohká Máret Rávdná Buljo.

Stuora namaid searvvis

Dat njealjis eará geat leat evttohuvvon bálkkašupmái, leat stuora namaid Norgga biebmobirrasis. Heidi Bjerkan eaiggáda restauráŋŋa mas lea michelinnásti, dovddus bloggar Trine Sanberg gii doaimmaha Trines Matblogg, dovddus árbeguoddi Kari Støfringsdal gii lea dovddus ja Norgga árbevieruid biebmogaskkusteaddji, ja Per Borglund gii jođiha Norgga stuorámus biebmomagasiinna «Mat fra Norge».

– Dat han leat máilmmi dovddus olbmot, ja in oro iežan mielas dien dásis go leat dakkárat mat gullojit ja oidnojit nu olu. Mun in nagot jurddašit maid ipmášiid dál lean, bohkosa Máret Rávdná.

Son sávvá ođđa uvssaid maid rahpasit das viidáset go su bargu fuomášuvvo.

– Lean hui olu bargan dan guvlui, vaikko ii soaitte gullon ja oidnon gosa ge, ja dieđán ahte doppe leat vejolašvuođat – ja ahte lea dárbu ovddidit máhtu. Leat olbmot mat háliidit veahkkin ovddidit, ja oidnet dan árvvu man dárbbašlaš dat lea vai máhttu ii jávkka, muhto baicce ovdána, lohká Buljo.

Addá návccaid viidáset

Gilvvus čilgejuvvo Máret Rávnná birra ahte son lea geavahan olu áiggi ja fámuid čohkket, gaskkustit ja ealáskahttit sámi biebmokultuvrra, ja lea čađahan stuora barggu čalmmustahttit sámi biebmohistorjjá ja juogadit máhtu mii sus lea. Son doalvu viidáset ja váldá vára dehálaš biebmoárbevierus. Lea dehálaš ahte dakkárat go Máret Rávdná čalmmustuvvojit Norgga biebmokultuvrras. Dat addá inspirašuvnna ja movtta viidáset bargat.

– Dat addá munnje olu návccaid ja vuoimmi viidáset bargat ja ovddidit min biebmovieruid, ja bargat vugiiguin mat leat čihkkojuvvon ja mat eai gullo ja oidno gosttege eará go iežamet ruovttuin, lohká Buljo.

Ovddida árbevieru vai ii čihkko eret

Son dovdá ahte lea stuora beroštupmi sámiid árbevirolaš biepmuide šaddan dál, seammás go dat vehá balddiha Buljo.

– Dat lea maid issoras go dieđán ahte min biebmovierut eai leat nu bures suddjejuvvon, mii dagaha ahte min máhtu lea nu álki dušše oamastit, go mii eat oidno ja gullo doarvái čielgasit, lohká Buljo, gii jáhkká ahte dat lea okta oassi mii dagaha ahte sápmelaččat eai leat nu áŋgirat ovddidit máhtu ja baicca doalahit dan čiegusin.

Olbmot besset jienastit

Gilvvus lea jury ja álbmotjienat mat mearridit gii vuoitá bálkkašumi. Goappašat juryain lea seamma ollu deaddu. 

Vuoitu lea diploma ja stipeanda mii lea 30 000 ruvnno, ja geigejuvvo Markmerk vuođđudusa fágabeaivvi Oslos, skábmamánu 13.beaivvi.

Matmerk lea bálkkašumi čállingoddi, ja ovttasbarget maid «Mat fra Norge» magasiinnain, mii addá eanet dieđuid bálkkašumi birra ja ovddida juohke kandidáhta birra čilgehusa.

 
-Almmuhus-