-Almmuhus-
KULTUVRAVuovdaguoikkas lávvardaga 40. luossagilvu

Vuovdaguoikkas lávvardaga 40. luossagilvu

-

-

Luossagilvvuin lea dehálaš sosiála rolla Badje-Deanu goappat beale gátti ássan olbmuide ja maiddái máttás fárren deatnogátti olbmui. Raimo Esa Guttorm lohká Vuovdaguoikka eanan­guovlosearvvi doaimma dehálažžan ovttasbarggu ja luossagilvvu dáfus.

Vuovdaguoikka eananguovlosearvvi sátnejođi­headdji Pentti Pieski čállá dieđáhusas gilvvuid ja gilvvuid historjjá birra ahte Báršši-Ovllá Esa lea leamašan movttegis oassálasti luossagilvui ja maiddái lágidemiide árabut.

Ledje han vuosttas luossa­gilvvut su ruovttugáttis Bárššis

– Dan áigge viššalis searvedoaibmit ledje 2000-logu rádjai earret eará Jovsset-Sámmol Ovllá (Báršši-­Ovllá)  vieljainis Issáhiin, Erkke-Niillas ja Ásllat-Niillas Bertta (Katekeetta), Ándde-Jon Heaika ja Sujal-Jusse Lahja (Guttorm), Ulla Kitti ja sáhttá dadjat ahte buohkat Deatnogátti eanadoallit ledje mielde searvvis juoga nu láhkai. Dáid maŋŋá boahttevaš buolva lea váldán ovddasvástádusa searvvi doaimmas ja luossagilvvuid ordnemis.


Jarkko Länsman ádjáinis Antti-Niiles Länsmaniin faskiiga jagi 2015 nuppi saji. Tarmo Pieski vihkke ja guovlá luosa dárkilis deattu. Govven: Pentti Pieski

 

Álggahuvvojedje Báršši gáttis

Luossagilvvut álge jagi 1980 Báršši gáttis, gos daid ordnejedje logemat jagi.

80-90-loguid molsašumis eananguovlosearvi láigohii Ohcejoga gielddas eanabihtá Čulloveaijotnjálmmis ja dat šattai gilvvuid fásta báikin ja dohko searvi leage huksen vuorkká gilvvuid dávviriidda. 

– Esa Guttorm muittaša, ahte vuosttas gilvvuin ii lean váldovuoitun fanas ja maŋŋelis vuoitofanas duddjojuvvui ovttas. Dasto fuođđarfitnodat Suomen Rehu ja eanandoallogávpi Hankkija oste searvái vuoitofatnasa máŋggaide gilvvuide. Fatnasiid gilvvuide leat duddjon ainjuo Erkke-Niillas (Katekeetta) ja Olát-Ánde (Tenoranta). Stuorá­mus oasi fatnasiin lea duddjon Olát-Ánde ja maŋimuš fatnasiid ovttas gánddainis Jarkkoin, guhte doaimmai searvvi jođiheaddjin gitta dan jagi miesse­mánu rádjái, čállá Pieski.

 

Boahtte lávvardaga gilvvuid vuoitofatnasa lea duddjon Ánot-Hánssa Eino Veahčakis.


Badje-Deanu luossagilvu lea suohtas dáhpáhus, mii čohkke guovllu olbmuid goappat beale rájá ja maiddái máttás fárren olbmot besset deaivvadit oahpes olbmuiguin. Govven: Pentti Pieski

 

Suhkan- ja goargŋungilvvus galggai lean fápmu ja eandalii čehppodat

Pieski muitala ahte Vuovdaguoikka luossagilvvuin lei ovdal maiddái suhkan- ja goargŋungilvu.

Dán gilvvus mihtidedje suhkan- ja goargŋunčehppodaga ja sitkadis fámu.

Vuos suhke váile kilomehtera miehterávdnjái ja de bohte goarkŋu ruovttoluotta nu, ahte suonat dušše vanadedje.

Gilvvuid njunnošiid sohkanamma sihke nissoniid ja almmáiolbmuid luohkás lei Guttorm: Heaika, Kirste, Risten, Issát, Elsá, Piera ja Marianna.

– Dát gilvohápmi jávkagođii jahkeduháha molsa­šumis. Maŋimuš suhkan- ja goargŋungilvu lei muito­dieđu mielde 2001. Lahja Guttorm Nuvvosis muittaša, ahte suhkan- ja goargŋungilvvu almmái­olbmuid luohkás ledje buoremus jagi juobe logemat gilvvohalli. Muhto eai dat su isidii Heikii birgen, guhte lei birgetmeahttun goargŋumis. 

– Maŋimuš jagiid gilvvus leaigga dušše Ándde-­Jon Heaika ja Jovsset-Sámmol Issát Bárššis. Dasto soai soabaiga gáttis goabbá vuoitá ja goabbá boahtá nubbin, Lahja láhttesta, čállá Pieski. 


Luossafatnasat gárvásat gilvui Čulloveaijoga gáttis. Duogábealde oidno Vuovda­guoikka boares dearvvašvuođadállu. Govven: Pentti Pieski

 

Searvvis olu doaibma 80-90-loguin

Pieski muitala ahte go Lahja ja Heikki Guttorm fárriiga Ruoŧas ruovttoluotta Nuvvosii, de Lahja doaimmai eananguovlosearvvi čállin 1980-logus gitta 2000-lohkui. 

– Mis lei ealaskas doaibma 80-90-loguin. Searvvi doaimmain ledje mielde buot Deatnogátti boand­dat, Lahja muittaša. 

 Pieski muitala viidáseappot ahte 1990-logu bealle­muttu maŋŋá eananguovlosearvi oaččui EU-doarjaga ja searvi huksii eaktodáhtolaš bargguin fiinna goađi Liŋkinjeaggái jagi 1999.

Searvi ordnii ovdal maiddái dálveoaggungilvvuid Luopmoš­jávrriin ja Suttesádjaga Basejávrris. Searvvis manai bures ja dat basttii fállat lahtuidasas earret eará lávggodanreaissuid Suoločielgái ja mátkkiid eanandoalločájáhussii Oului ja Kajaani.

Dalle searvvi sátnejođiheaddjin lei Jovsset-Sámmol Issát. Maŋŋelis Káre-Ánne Urho (Guttorm)  ja maŋimuš jagiid Olát-Ándde Jarkko (Tenoranta). Gaskkas sátnejođiheaddjin lei maiddái Uhca-Niillas Antero (Vuolab).

Dálá Vuovda­guoikka eananguovlosearvvi ovdal doaimmai Ohcejoga eanadoallosearvi. Artihkkala čálli lea válljejuvvon searvvi sátnejođiheaddjin 2019 miessemánu jahkečoahkkimis.

Vuovdaguoikka luossagilvu ordnejuvvo lávvardaga 29.6. dmu 10 rájes. Luossagilvu lea 12-18 (Suoma áigge).

Vuovdaguoikka eananguovlo­searvvi sátnejođiheaddji Pentti Pieski sávvá bures boahtima Čulloveaijotnjálbmái, Badje-Detnui.

-Almmuhus-