-Almmuhus-
OĐĐASATJuolludan badjelaš 10 miljovnna

Juolludan badjelaš 10 miljovnna

-

-

Sámediggi lea juolludan badjelaš 10 miljovnna ruvnnoa kulturmuitosuodjalusa doarjagiidda. Dás leat earret eará máŋggat Bihtánsámi prošeavtta ožžon doarjaga, dieđiha Sámediggi preassadieđáhusas.

​– Bihtánsámi guovlu lea bures ealáskeame dál. Danne lea earenoamáš somá veahkkin nannet Bihtánsámi kulturárbbi, dadjá sámediggepresideanta Aili Keskitalo.

Maŋemuš jagiid lea Sámediggi áŋgiruššan earenoamážit Bihtánsámi kultuvrrain ja kulturárbbiin, maiddái doarjjaortnegiid bokte.

Áŋgiruššan lea oassin Bådådjo suohkana ja Sámedikki ovttasbargošiehtadusas. De leat ge Sámediggi, Bådådjo suohkan ja Nordlándda musea ruhtadan vistesuodjalus virggi. 

 

Biddjon ruhta máŋgga prošeavttas

Bihtánsámi visteárbbiid divvunbargui lea juolluduvvon ruhta máŋgga prošeavttas, ja dál galget maid Bihtánsámi báikenamat Sáltoduoddaris registrerejuvvot. 

– Bihtánsámi visteárbi lea mávssolaš danne go doppe gávdnojit muhtun sámi boarráseamos visttiin. Go visttit šaddet dovddusin, de dat nanne bihtánsámiid identitehta, dadjá Keskitalo, gii mannan duorastaga rabai konferánssa juste jur Bihtánsámi historjjá ja huksendábiid birra Sáltoduoddaris.

 

Čájeha sámi kulturárbbi 

Keskitalo ja kultursuodjalusáššiid sámediggeráđđi Berit Marie E. Eira leaba movttegat go beassaba juolludit doarjaga prošektii mii dahká rikkis sámi kulturhistorjjá olámuddui álbmogii.

Dát leage okta ágga manin máŋga heivehallandoaimma leat ožžon doarjaga galbemii. 

Leat olu guovllut mat eai leat kártejuvvon sámi kulturárbbi ektui, ja registrerenprošeavttat leat dehálaččat čájehit sámi geavaheami ja ássama. Okta prošeakta mii lea ožžon doarjaga dán jagi, lea registreren Návetvuomis ja Návuonbađas, ja dás galget oassálastit boazodoallit ja báikkálaš olbmot.

– Prošeakta addá midjiide olu kulturmuittuid ja historjjá, boahttevaš buolvvaide illun, dadjá sámediggeráđđi Eira.

-Almmuhus-