-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATÁrbevirolaš boazomearkkaid sadjái áigot bákkus bidjat bealljebilttaid (klipsaid)

Árbevirolaš boazomearkkaid sadjái áigot bákkus bidjat bealljebilttaid (klipsaid)

-

-

Ráđđehus áigu rievdadit boazodoallolága ja geatnegahttit indiviidamerket bohccuid. Evttohus čájeha ahte váilu sihke áddejupmi ja ahte eai ane árvvus sámi kultuvrra ja árbevieruid, čállá sámediggeráđđi Silje Karine Muotka dán kronihkas.

Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta (EBD) lea dál bidjan gulaskuddamii boazodoallolága rievdadusaid, okta evttohus lea ahte geatnegahttit geavahišgoahtit indiviidamerkema bohccuide.

Nubbi evttohus lea ovttaskas boazodolliid boazologu almmuheapmi.

Sámedikki vuolggasadjin lea ahte boazodoallopolitihkka ferte vuođđuduvvot ealáhusa iežas eavttuide, kultuvrii ja árbevieruide, ja dasa lassin gozihit elliid čálggu.

 

Árbevirolaš bealljemearka lea vuođđo­geađgi sámi boazodoalus. Dát lea vuosttaš maid mánná oažžu vánhemiin, ja čatná olbmo bohccui.

Boazomearka lea persovnnalaš, seamma láhkai go olbmo namma ja luohti, ja bealljemearkkat muitalit soga ja gullevašvuođa birra.

Jurdda lea dál bággolaččat geatnegahttit indiviidamerkema ja chippaid geavaheapmi, lassin árbevirolaš bealljemerkii.

Dát buktá liigebarggu ja ­liigegoluid boazodolliide. Chippat galget giddejuvvot beljiide nie mo bealljebilttat. Dákkár bilttat sáhttet jiekŋut ja muhtumin sáhttá bilta dagahit ahte beallji gaikása.

 

Riikkaidgaskasaš álgoálbmotriekti lea čielg­gas, sámiin lea vuoigatvuohta bargat ja ­geavahit iežas kultuvrra ja giela.

Vuođđoláhka lea maiddái hui čielggas: «Stáhtalaš eiseválddiin lea ovddasvástádus láhčit dili nu ahte sámi álbmotjoavku sáhttá sihkkarastit iežas giela, iežas kultuvrra ja iežas servodatdili.»

Mii leat oaidnán maŋimuš logi jagiin ahte eiseválddit leat duolbman sihke boazodoalu ja Sámedikki iežaset politihkas.

Orgánat, mat galget sihkkarastit sámi mieldeváikkuheami, earret eará leat guovllustivrrat ja boazodoallostivra, leat dál heaittihuvvon dahje eai doala vuordá­mušaid ahte boazodoalu gelbbolašvuohta ja duohta mieldeváikkuheapmi lea sajis.

Dasa lassin vásihat mii ahte lassánit ollu áššit gos boazodoallit dolvot áššiideaset riektevuogádahkii.

 

 

Seammás vásiha Sámediggi ahte konsultašuvnnat departemeanttain eai boađe duođi dobbelii.

Vásáhusat čájehit ahte EBD ja Sámediggi eai leat nagodan soahpat ­láhkarievdadanáššiin maŋimuš viđa jagis.

Váldosivat dasa lea go stáhta dieđiha ahte áigu rievdadit lága ovttaskas paragráfaid mielde, ja lea unnán rabas guorahallat áššiid main berrešii leat vejolašvuohta gávdnat čovdosiid ovttas.

Go guoská daid láhkarievdadusaide mat dál evttohuvvojit, de ávžžuhan mun ahte nu ollusiid go vejolaš addit gulaskuddancealkámušaid sihkkarastin dihtii buriid proseassaid EBD, ­dainna áigumušain ahte soahpat rievdadusaid maidda lea vejolaš guorrasit.

 

 

Suorggahahttá hui sakka go stáhta dál duolbmá maiddái riikkaidgaskasaš instáns­said nu go ON ávžžuhusaid boazodoalloáššiin. Juovlamánus 2019 bivddii ON nálle­vealahankomitea (CERD) bissehit Storheia bieggafápmorusttega Fovsenis, dan botta go meannudit ášši. Ráđđehus ii čuovvulan dán ávžžuhusa.

Dasa lassin biehttala ­stáhta vuordimis bággonjuovvat Jovsset Ánte Sára bohccuid, dassážii go ON meannuda su váidaga.

 

Sámediggi lea bovden ráđđehusa mielde bargui geahčadit boazodoallolága ođđasis, sámi perspektiivvas.

Mii leat ovttas ­Norgga Boazosápmelaččaid Riikaservviin ásahan láhkalávdegotti mii galgá buktit evttohusa boazodoallolága rievdadeapmái, nu ahte lágas lea doarjja ja legitimitehta sámi ­servodagas.

Min bovdejupmi ovttasbargui daid láhkarievdadusaid ektui lea ain rabas.

Mii oaivvildat ahte lea ollu buoret vuohki go fámu geavaheapmi almmá jurddas­keahttá fámuhisvuođa maid dát buktá boahtt­áigái.

-Almmuhus-