Dál leat Ruošša bealde reageren dasa go Norga lea mearridan ruvkebázahusaid vurket árktalaš vutnii.
Dál leat Ruošša bealde reageren dasa go Norga lea mearridan ruvkebázahusaid vurket árktalaš vutnii.
Ruošša luondduresurssaidministtar Dmitry Kobylkin ja Norgga dálkkádat- ja birasministtar deaivvadeigga Moskvas birasovttasbargočoahkkimis.
Doppe soai digaštalaiga earret eará hástalusaid mat gusket dasa movt eastadit ábi nuoskkideami.
Lea The Barents Observer mii čállá čoahkkima birra.
Dehálaš Ruošša beallái maid
Soai juogadeigga maid oainnuid váttisvuođaide mat gusket birrasii, ruvkkiide ja ruvkebázahusvurkemii.
Norgga kontroversiealla ovddádus veaikeruvkii Riehpovuonas lea dagahan dehálažžan Ruošša beallái maid, nuoskkidandoaimmaid ektui áhpebirrasis.
– Mun dieđán Norgga oainnu dákkár bázahusávnnasmáhcaheami sihkarvuođa ektui. Maŋemus Internašunála luonddugáhttenorganisašuvnna čoahkkimis jienastii dušše Norga oktan Tyrkiain evttohusa vuostá mas evttohuvvui riikkaidgaskasaš gielddus luoitit bázahusaid merrii. Diehttelasat leat mii vuorjašuvvan dilálašvuođain, lohká Kobylkin.
Ii váikkut Ruššii
Norgga dálkkádat- ja birasministtar Ola Elvestuen ii lohkan dárbbahit Ruošša vuorjašuvvat dainna.
– Mun čilgejin ahte ruvkebázahusluoitin ii váikkut Ruššii movt ge. Bázahusat bissot vuorkáguovllus čáze vuolde, ii ge dat leava, ja danne ii váikkut negatiivvalaččat Ruošša beallái, lohká Elvestuen Barents Observerii.
Ovdal moaitán Norgga
Barents Observer čállá ahte Norga ja Ruošša juogadit dehálaš dorskemáddodaga ja eará válljodagaid Barentsábis ja Kobylkin lea ovdal lohkan maid ahte lea imaš go Norga lea okta dain moatti riikkain mii ain addá lobi luoitit ruvkebázahusaid merrii.
Ruošša beale áššečeahpit leat maid gávnnahan ahte diekkár ruvkebázahusvurken nuoskkida meara plastihkain go partihkkalat čuvvot eará goikemássaid mielde merrii, earret eará sáhttet das leat partihkkalat mat bohtet bávkkanasjođasiin.
Rádjeguovlluin unnidit nuoskkideami
Sierra oassi čoahkkimis lei nuoskkidanunnideapmi rádjeguovlluin.
Ruošša bealde evttohuvvui ahte Norga árvvoštallá nuoskkideami ábi rádjeguovlluin ollislaš dásis, ii ge dušše gozihit Ruošša beale doaimmaid aktivitehtaid, nu go ovdal lei.
Ministarat mieđaiga viiddidit ovttasbarggu birassihkarvuođagoziheami ektui ja juogadit dieđuid dássedit.
Dárbbahuvvo vuđoleappo guorahallan
Ruošša ambassadevra Norggas, Teimuraz Ramishvili lohká Ávvirii ahte dat vuorjašuhttá diehttelasat go Norga luoitá ruvkebázahusaid merrii. Ruošša ja Norga leat ovdal digáštallan dan, ja nu váldui ge ášši bajás fas čoahkkimis mii lei guovvamánu 19. beaivvi Moskvas. Ramishvili lohká dán ferte eambbo guorahallat.
– Lea dárbu profešunealla guorahallan dán áššis ja vuđolaš áššálaš guorahallan vejolaš birasvahágahttimis davvin.
– Ii digaštallojuvvon nu ollu
Ola Elvestuen lohká Ávvirii ahte Riehpovuona ášši ii lean nu stuorra ášši sin čoahkkimis.
– Ruošša bealde válde obbalaččat ovdan jearaldagaid mat gusket ruvkebázahusvurkemii, ruvkebázahusvurkenplána Riehpovuonas ii lean stuorra ášši čoahkkimis. Mun čilgejin sidjiide ahte Norggas leat hirbmat garra njuolggadusat ruvkebázahusvurkemii ja Birasdirektoráhtta goziha garrasit leavvama, lohká Elvestuen.
Elvestuen logai earret eará Klassekampen aviisii álggus 2018:s ahte lea maŋŋit bissehit bázahusvurkema Førdevuonas, ja logai ahte dán ráđđehusáigodagas ii galgga šat addot doaibmakonsešuvdna ruvkebázahusaid vurket merrii.
Go Ávvir jearrá manne son doarju Nussir ASA doaibmakonsešuvnna dál, de ii vástit dasa njuolga, muhto lohká ahte dál ii šat addo lohpi.
– Ráđđehus lea dál mearridan ahte dán ráđđehusáigodagas ii addo šat lohpi vurket ruvkebázahusaid merrii.