Seastit elrávnnji ja giddet ventiilla ii leat nu buorre, várrejit fágaolbmot.
Seastit elrávnnji ja giddet ventiilla ii leat nu buorre, várrejit fágaolbmot.
Go dán dálvvi leat leamaš alla elrávdnjehattit, geahččalit olusat unnidit energiijageavaheami ruovttus.
Muhtimat geahččalit maid doalahit lieggasa, eai ge biggot viesu. čállá Newswier
– Mii goikadit biktasiid, vuoigŋat ja riššut, eat ge luoitte dan áimmu olggos. De čáhpodit seainnit mat bissot lávttasin ja čáhppes guohpa de oažžu coavcci, muitala Norsk Hussopp Forsikring vaháthoavda Svein Stormoen.
Guohpa go ii biggot viesu lea dálveváttisvuohta, ja nu lea maid dán dálvvi.
– Mii oažžut juohke vahkku eambbo dieđuid ahte viesut leat guhppon. Olbmot eai dieđe man dehálaš lea biggohit viesu nu ahte njuoska áibmu manná olggos. Muhtimat jurddašit dušše seastit el-eávnnji, muitala Nestor takst AS beaivválaš jođiheaddji Jahan Roland. Fitnodat lea okta dan stuorimus vaháttakserenfitnodagain Lulli-Norggas.
Oađđenlanja fallehit
– Láhttis gávdná gavjja, mála, tapehta ja muora mii ii leat dikšojuvvon. Dáppe gávdná maid galbma bajildusa mii dagaha alla láktasa. Dát dagaha ahte guohpa loaktá das.
Guohpa ja guoppar loaktá buoremusat olgoseainnis, danne go das lea galbmasit, ja lea eambbo lávttas.
– Sirdde biergasiid mat leat olgoseainni vuostá sulli 10 cm eret seainnis. De dagaha ahte áibmu beassá seainni ja diŋggaid gaskii, de hehtte guohppuma, muitala Roland.
Guohpa sáhta leat baha dearvašvuhtii jus lea alergiija, ja sahta dagahit ahte čálbmit álget satnjidit.
– Go viessu guohppu, dan ii govčča dáhkádusfidnodat, go vahátváikkuhusat lea individuála ja váttis defineret. Danne lea dehálaš ieš doaimmahit nu ahte viessu ii guohpo, dadja Svein Stormoen.
Muhtin fallehemiid sáhttá bassat eret, muhto jus stuorát falleheamit leat, de ferte molsut seainni dehe osiid viesus.
Goikat biktasiid lávggodanlanjas
Boasttuvuohta maid olbmot dahket lea biktasiid goikadit beaivelanjas dehe oađđenlanjas. Nubbi lea goikadit biktasiid feaskáris, de ii leat lávttas gosa beassá.
– Biktasiid berre goikadit lavggodanlanjas ja bidjat uvssa gitta, ja ventiilla mii doalvu njuoska áimmu olggos. Go lea fierut, de sáhttá goikadit biktasiid olgun, mii lea vel buoret.
Go lea basadeame rišus, de berre ventilašuvdna maid geavahuvvot. Ale jáddat dan ovdal go diimmu maŋŋel go leat geargan rišus, nu ahte beassá lávttas olggos.
Biebmoráhkadeapmi maid dagaha ollu hája ja láktasa. Danne lea dehálaš bidjat gievkanventiilla ala.
Geavat muorraommana lásen
Muoraommana sáhttá geavahit viesu biggoheapmái.
– Muoraommanis lea ventilašuvnna effeakta, go dat doalvu lávttas áibmu olggos. Jus muddenbeallii lea rabas, de sáhttá omman doaibmat lásen, dola haga, muitala Johan Roland.
Jus láset čáhccojit, de lea áibmu lávttas, ja lea áigi dahkat juoidá dainna.
– Ii leat váttis čuolbma čoavdit, dušše geahča ahte ventiillat leat ja áibmomolsašupmi lea buorre. Biggohit viesu lea buoremus vuohki dasa, muitala Svein Stormoen Norsk hussoppforskningas.
