Vássán jagi leat olu áššit beaggán sámi ođasmáilmmis vássán jagi. Dás oainnát oasáža áššiin maid birra 2018:s čáliimet.
Sápmi nu govdat Ellain
20-jahkásaš Deanu/Guovdageainnu nieida Ella Marie Hætta Isaksen ISÁK joavkkus hirpmahuhtii Sámi ja olles Norgga go lei fárus NRK Stjernekamp gilvvus TV:s.
Son čájehii ahte nannosit hálddaša buot 13 musihkkašlája, oktan juoigamiin. Dat eará ovcci Norgga beakkálmasa gevve olggos okta nubbi, muhto sámi nieida Ella cevzzii gitta lohppii, ja vuittii dieđusge buot.
Ella čájehii rámisvuođain iežas sámi duogáža, luođi ja gávtti dán čavčča.
Maiddái historjjá nagodii son ovdanbuktit gaskkohagaid dán lávddis.
Go maŋemus lávlaga vel lei lávlon finálas, Adjágasa lávlaga «Ozan», de gal ieš maid njuorasmuvai.
– Dát lei duođaid buorre čalbmeravkalanbottoš iežan eallimis man muittán agibeaivvi, dajai son.
Gumppet bohte Finnmárkui
Kárášjoga ja Guovdageainnu suohkanráji guovllus leat guokte gumppe báhččon dán jagi, goappaš gumppet leat goddán bohccuid.
Vuosttaš gumpe báhččui Jergola vulobealde golggotmánu loahpas, maŋŋel go lei goddán badjel 50 sávzza ja bohcco Šuoššjávrri ja Molleža guovllus.
Moadde vahkku maŋŋel vuohttigohte guođoheaddjit nuppi gumppe, ja skábmamánu loahpas guoradedje Skuohttanjárgga boazodoallit gumppe sin čakčaorohagas.
Sin ovdaolmmoš, Mikkel Sara, logai illubeaivin go Stáhta Luonddubearráigeahčču (SNO) bážii dan gumppe Áiteváris.
SNO muitalii dat nubbi gumpe lei mealgat stuorit go dat vuosttaš mii dettii «dušše»
35 kg.
– Dát lei maid rávjágumpe nu go ovddit, muhto dettii eambbo, 48,5 kg. Dát jámii vuosttaš luođain, muitalii luonddubearráigeahču bargi Oddleif Nordsletta.
Muhto leat go son dat vel eambbo gumppet dán guovllus? Ávvir lea čállán vel maŋŋel ahte olbmot leat vuohttán luottaid mat sulastahtte gumpeluottaid.
Unjárgga giliolbmot vuoittáhalle
Njukčamánus celkkii ovttajienalaš Alimusriekti duomu Unjárgga gilisearvvi áššis.
Gilisearvi lei gáibidan beassat hálddašit eatnamiid gili birrasis, ja vuittii álggos Meahcceduopmostuolus.
Muhto FeFo guoddalii Alimusriektái, ja Unjárgga gilisearvi de vuoittáhalai. Dán ge háve manai Alimusrievttis seamma ládje
go dávjá oaidnit sámi guoski áššiin, ahte Norgga bajimus riekti nanne stáhtii fámu sámi áššiin.
Nággoguovlu lea sullii 470 njealjádaskilomehtera ja ollá Álddajogas oarjin gitta Unjárgga ja Čáhcesullo gaskasaš rádjái nuortan ja Ánnejohmohki rádjái.
Unjárgga gilisearvvi jođiheaddji Gunn-Britt Retter dajai Ávviris son lea hirpmástuvvan go Alimusrievttis lei ovttajienalaš duopmu dán áššis. Finnmárkkuopmodaga (FeFo) direktevra Jan Olli gal lei duhtavaš.
– Dat mii lea dehálaš dán duomus maiddái, ahte Finnmárkokommišuvnna konklušuvdna lea ahte báikeolbmuin leat vuoigatvuođat, dajai son ja lasihiii ahte ášši buktá presdeanssa, dajai son Ávvirii.
Bovttii doarjjalihkadusa
Fála boazosápmelaš Jovsset Ánte Sara lea mannan jagis ožžon hirbmat olu fuomášumi, maŋŋel go Alimusrievttis vuoittáhalai jagi áigi ja dubmehalai geahpedit ealu 75 heggii.
Son ii leat vuollánan, ja lea váidán ášši Ovttastuvvon Našuvnnaid (ON) olmmošvuoigatvuođalávdegoddái.
Loahpas dán jagi dieđihii stáhta ahte jus Sara ii ollašuhte njuovvangáibádusa dán jagi maŋemus beaivái, de leat molssaeavttut sáhkut dahje vel bággonjuovvan ge.
Suorradikki opposišuvdna gáibidii maŋidit bággodoaimmaid dassážii go ášši lea meannuduvvon ON:s, muhto vuoittáhalle go eai ožžon bealláset Risttalaš Álbmotbellodaga.
Nu bágge Norgga Stuoradiggi ráŋggáštit su.
Dát ášši lea buktán hui olu fuomášumi riikka ja maid olgoriikka mediain, erenoamážit Jovsset Ántte oappá, dáiddára Máret Ánne Sara geažil, gii lea doallan dáiddalaš miellačájehemiid Oslos ja digaštallan mediain.
Ruhtačoaggimis ja nammačoagginakšuvnna bokte leat olbmot maid miehtá máilmmi dorjon sudno. Sámedikki dievasčoahkkin lea maid measta ovttajienalaččat bivdán Norgga eiseválddiid vuordit áššiin.
Ávvir maid čálii Min Boazu njuovahaga birra, mii juovlamánus dieđihii ahte sii eai njuova Jovsset Ántte siidaoasi bohccuid jus šaddá bággonjuovvan, ja ollu dovddus olbmot muđui leat cealkán sii dorjot Jovsset Ántte Sara.
Sámi nieida Miss Universe gilvvuin
Kárášjohkalaš ja sámi nieida Susanne Næss Guttorm, vuittii Miss Universe Norway gilvvu ja beasai dasto ovddastit Norgga máilmmeviidosaš Miss Universe gilvvus juovlamánus.
Son ii dattetge beassan loahppagilvui masa 20 gilvaleaddji ledje báhcán.
24-jahkásaš Filippiinnaid nisu Catriona Gray dat šattai dán jagi Miss Universe, ja dán dán namahusa gilvaledje 93 nissona miehtá máilmmi. Gilvvut ledje Thaieatnamis loahpas dán jagi.
Vuosttaldedje ovttastuhttima
Gieldda- ja ođasmahttinministtar, Monica Mæland, vásihii garra vuostehágu go regiovdnaođastusas galge ovttastuhttigoahtit Romssa ja Finnmárkku oktan fylkan.
Álbmotjienasteamis miessemánus čájehuvvui ahte 87 proseantta finnmárkulaččain jienastedje ovttastuhttima vuostá.
Muhto dat ii bissehan stáhta plánaid ja bargguid, ja Stáhtaráđđi geahččalii gohččut fylkkaid bargočoahkkimiidda.
Muhto Finnmárku biehttalii máŋgii searvamis.
Álggus galggai ge Finnmárku leat unnitlogus, muhto loahpas mearridii goit Mæland ahte Finnmárkkus galge maid seamma mađe áirasat go Tromssas, namalassii 19, ja juovlamánu gaskkamuttus mieđai dasto Finnmárkku fylkkasátnejođiheaddji Ragnhild Vassvik ja fylkkadiggi searvat bargguide.
Muhto seammás mearridedje maiddái sáddet proseassadieđu stáhtii, mii lea diehtun ahte árvvoštallet ášši stevdnet diggái.
Vassvik mielas leat hui buorit ákkat dárkileappot geahččat proseassa, mii lea dagahan bággoovttastahttima ja geahččat dan barggus lobálašvuođa.
Sierra juoiganbeaivi
Juoigiid Searvi ávvudii mannan jagis go leat doaibman 20 jagi.
Ávvudeami olis ásahedje vel sierra juoiganbeaivvi, namalassii skábmamánu 14. beaivvi, mii lea maiddái searvvi vuođđudanbeaivi.
Juoigiid Searvvi jođiheaddji Biret Ristin Sara dajai Ávvirii ahte sin searvi lea bargan ja ain bargá máŋgga dásis oažžut ovdan ja bajidit árbevirolaš juoigama árvvu dálá servodagas.
– Deattuhit ahte juoigan ja árbevirolaš luođit galget fas šaddat lunddolaš oassin sápmelaččaid beaivválaš eallimis. Searvi dáhttu bargat dan badjelii vai luohti gullo, maiddái olbmuid beaivválaš eallimis, ii dušše konsearttain ja skearruin, dadjá Sara.
Nuoraid jugešvuohta
Iskkadeamis, man Korus Nord lea čađahan ja masa badjel 2000 oahppi leat searvan miehtá Finnmárkku, bođii ovdan ahte 15 proseantta nuoraidskuvllaohppiin leat dovdan iežaset gárremiin unnimusat oktii.
Dat lea moadde proseantta eambbo go muđui Norggas. Joatkkaskuvllain leat maid mearkkašahtti logut. 60 proseantta Finnmárkku joatkkaskuvlaohppiin lohket ahte sii leat dovdan iežaset gárremiin unnimusat oktii.
Muđui Norggas leat dat proseantalohku 57.
Ávviris ledje artihkalráiddut dán fáttás čakčat, dan oktavuođas go Blå Kors ja SÁNAG lágidedje seminára mas čalmmustahtte fáttá.
Vuosttaš oasis muitaledje nuorat movt leat vásihan alkoholageavaheami iežaset birrasis.
Sin ja dutkiid muitalusat čájehit ahte alkoholajuhkan lea oalle dábálaš nuoraid gaskkas ja lea álki fidnet alkohola.
Muhtin muitalii alkohola lei geaidnu maiddái narkotihka geavaheapmái.
Nuppi oasis muitalii ges váhnenolmmoš mo vásiha juhkanpreassa nuoraid gaskkas. Dutkit muitalit maid ahte Sámis lea garra heahpatvuohta dákkár áššiin.
Gildon bargat bohccuiguin
Geassemánus mearridii Davvi-Norgga Biebmobearráigeahčču gieldit guokte boazosápmelačča bargat bohccuiguin.
Soai leaba Hålogalándda Lágamánnerievttis dubmejuvvon biinnidan bohccuid, verrošan boraspirebuhtadusain ja rievdadan mearkkaid.
Soai guoddaleigga duomu, muhto Alimusriekti hilggui guoddaleami, ja lágamánnerievtti duopmu lea gustovaš.
Biebmobearráigeahčču čujuha iežaset geavahan láhkavuođu §33 eallisuodjaluslágas mas daddjo, ahte sáhttá gieldit muhtun áigái dahje ovddasguvlui áiggis bargamis elliiguin, go roavvát dahje máŋgii leat rihkkon lága.
Gielddus lea áigemeari haga.
Dat mearkkaša ahte boahtteáiggis šaddaba dievdduguovttos fas ohcat lobi bargagoahtit bohccuiguin.
– Muhto ferteba dalle jáhkihit ahte eaba bargga šat dakkár daguid man geažil leaba ožžon gildosa, ii ge galgga de leat balahahtti ahte soai fas bargaba dákkár daguid, čilgii Biebmobearráigeahčču.
Váidán Fovsen-njárgga bieggamillopárkka ON:i
Åarjel Fovsen Njaarke ja Fosen Vind bieggamillopárka lea beaggán olu mediain, ja Sámi Ráđđi lea váidán Fosen Vind bieggamillohuksemiid ON Nállevealahanlávdegoddái (CERD). CERD alla-komissára ávžžuhii juovlamánus dalán bissehit huksemiid orohaga guohtuneatnamiin, dassážii go lávdegoddi lea guorahallan ášši.
NSR ja Åarjel-Fovsen Njaarke nuorat ledje Šveiccas vel bivdime Fosen Vind investoriin Credit Suisse:s og BKW:s veahki bissehit huksemiid, muhto sii eai atnán iežaset bealálažžan áššis.
Norgga Ráđđehusadvokáhta buvtti dasto ovddabealde juovllaid dieđud ahte Norga ii váldde vuhtii ON bissehanávžžuhusa go dat ii geatnegahte sin juridihkalaččat.
Norgga eiseválddit gáibidedje baicca dán orgána Ovttastuvvan Našuvnnain geassit dan ávžžuhusa ruovttoluotta.
Davvi bieggamillopárka roassun
Davvi bieggamillopárka lea beaggán maiddái dán jagi.
Duogáš áššái lea go Grenselandet AS lea ohcan lobi cegget gaskal 100-200 bieggamillo Vuonjalráššii, prošeakta man leat gohčodan «Davvi».
Dat bieggamillopárka šattašii nubbin stuorámus olles Norggas, ja galggašii Siskkit Čorgaša ja Lágesduoddara orohagaid sisa.
Dat lea šaddan stuora noađđin dan guovllu boazosápmelaččaide Sii lohket šaddat stuorra roasu boazoealáhussii jus bieggamillot huksejuvvojit guvlui.
Čakčamánus lei Grenselandet AS bovden orohagaid, Finnmárkku fylkkamánni ja eará berošteddjiid geahčadit guovllu helikopteriin, dan oktavuođas go leat bargame váikkuhusguorahallamiin. Sámediggi ii lean oidnomis, ja sivva dasa lei go eai lean bovdejuvvon.
Čanai iežas gehtegiiguin
Sállira orohaga ovdaolmmoš Risten Turi Aleksandersen ja su isit Reiulf Aleksandersen vásiheaba Nordlys bieggamillopárkka stuora vahágin ja roassun.
Soai massiba sihke guottetbáikki ja dálveeatnamiid.
Huksenbarggut leat álggahuvvon, muhto boazoeaiggádat ja báikkálaččat vigget ain caggat Nordlys bieggamillopárkka ásaheami.
Orohatovdaolmmoš bissehii huksenbargguid Ruksesváris go goallostii iežas gehtegiiguin guorbmebiilii.
Dán ášši čálii Ávvir skábmamánu álggus.
Oktiibuot galget 67 bieggamillo ceggejuvvot Vilgesvárrái ja Ruksesvárrái, Romssa suohkanis.
Čakčat váiddii Romssa suohkan Nordlys bieggamillopárkka huksejeddjiid politiijaide go balahit fitnodaga nuoskkidan guovllu badjel 1000 lihttara hydraulihkkaoljjuin ja dieseliin.
Dan rájes lea maiddái birasgáhttensearvi Neptun Network áŋgiruššan áššis. isidiin jođiiga Sállirii 2015 giđa.
Dalle lei dušše Vilgesvárrái addon konsešuvdna hukset 47 bieggamillo.
Peder Sokki vuoittáhalai
Juovlamánus celkkii Hålogalándda lágamánneriekti duomu Peder Sokki doalu birra, ja son vuoittáhalai fas stádii.
Sokki lei guoddalan Sis-Finnmárkku diggegotti duomu go son ii oaččo doalahit siidaoasi Oarje-Finnmárkku orohagas, 40 Orddas.
Sokki bealušteaddji, Anja Jonassen, ii lean vuordán dákkár duomu ja lohká iežaska hirpmahuvvan duomu dihte ja ahte ášši lea heivvolaš geahččaluvvot Alimusrievttis.
– In sáhte dadjat maide mo lágasteaddji áigu birget ekonomalaččat, muhto barge dan vuostá ahte ášši galgá guoddaluvvot.
Sokki oaččui 1998:s siidaoasi iežas eagis, muhto ii leat riekta ožžon dan iežas duohkái goassege, ja ášši lea jorran boazodoalloagronoma, orohaga, guovllustivrra, boazodoallostivrra ja eanandoallodirektoráhta ja departemeantta čađa olu jagiid dan rájes go váiddii ášši 2007:s.
Vaikko boazodoallostivra lea ovdal dorjon, de šadde loahpas váldit eret siidaoasi Sokkis.
Ođđajagemánu 2018:s cealká Sis-Finnmárkku diggegoddi duomus ahte Sokkis ii leat riekti dan siidaoassái.
Go guoddala ášši lágamánneriektái, gos maid hilgot su gáibádusa.
Bealušteaddji, Anja Jonassen, lea dál gearggus doalvut ášši Alimusriektái.
Metoo-bárru
Ođđajagemánus čálii maiddái Ávvir áššiid mas nuorra nissonolmmoš, gii lei neavttárin bargan Beaivváš Sámi teáhteris, čuoččuhii ahte muhtin dievdu doppe lea seksualálaččat loavkašuhttán nissonolbmuid guoskkahallamiin ja unohis árvalusaiguin. Dievdu šiittii garrasit čuoččuhusaid.
Dán ášši sáhttá roahkka dadjat lei oassin metoo-bárus mii Norggas lihkkasii duođas lohpageahčen ovddit jagi, ja mii lei hui áigeguovdil vássán jagis, maiddái Sámis.
Sámediggepresideanta Aili Keskitalo muitalii maid čakčamánus almmolaččat, ahte son lea vásihan seksualálaš loavkašuhttimiid iežas politihkalaš karriearas.
Dievasčoahkkima oktavuođas lágiduvvui seminára mas lei fáddá «Veahkaváldi ja vuortnuheapmi sámi servodagas».
– Dál smiehtan eará láhkai daid dáhpáhusaid birra go dalle dahken. Áigi lea rievdan das maid olmmoš dohkkeha ja ii dohkket, dajai Keskitalo.
Sámis fas nissonjoavku
Skábmamánus vuittii FA Sámi nissonjoavku 4-0 Davvi-Kyprosa vuostá Kyrenias.
Lei historjjálaš spábbačiekčan, go lei vuosttaš nissonjoavkospábbačiekčan mii lea leamaš Conifas obanassiige.
Moallafákta Marja Sofie Holmestrand Hætta lei ilus maŋŋel čiekčamiid, ja muitala sii geavahedje vuosttaš vuoru oahpásnuvvat iežaset jovkui. Eai sii lean oainnat goassege hárjehallan fárrolaga.
– Mis ledje olu vejolašvuođat ja livččiimet sihkkarit sáhttán bidjat vel eambbo moalaid go dan ovtta dalle juo, muhto ádjáneimmet boahtit johtui. Nubbi vuorru lei álkit, go de diđiimet buorebut mielčikčiid. Lei hui gelddolaš ja somá oaidnit man jođánit mii oahpásnuvaimet goitge.
Luossabreavaeaiggádat stevdnen stáda
Dán jagi čáliimet maid ahte Deanočázádaga luossabreavaeaiggádat leat stevdnen stáda diggái, go čuoččuhit Deanosoahpamuša lobiheapmin.
Stevdnemis, mii sáddejuvvui Sis-Finnmárkku diggegoddái, gáibidit earret eará ahte stáhta heaittiha šiehtadusa mii dahkkui gaskal Norgga ja Suoma čakčamánu 2016:s. Sii gáibidit ođđa šiehtadallamiid Suomain.
Advokáhtat čujuhit stevdnemis dasa go Stuorradikki energiija- ja biraslávdegoddi hilggui soahpamuša daid ákkaiguin, ahte ráđđehus ferte álggahit ođđa šiehtadallamiid, ja dán háve fertejit šiehtadallamiin beassat mielde Deanočázádaga vuoigatvuođalaččat sihke Norgga ja Suoma bealde.
Dan aŋkke ii dorjon Stuorradikki eanetlohku vaikke stuorradiggelávdegoddi lei dáhtton bálkestit Deanosoahpamuša.
59 stuorradiggeáirasa ledje mielas Deanosoahpamuššii ja 49 áirasa jienastedje vuostá.
Diggegottis boahtá luossabreavaeaiggádiid searvi, mii ovddasta 250 vuoigatvuođalačča, čuoččuhit ahte Deanosoahpamuš rihkku sihke sisriikka- ja riikkaidgaskasaš riektenjuolggadusaid máŋgga sajis.
Kárášjohka fertii čilget moivviid
Kárášjoga ráđđealmmái Kurt Maurstad ja sátnejođiheaddji Svein Somby fertiiga borgemánus muitalit gieldda hástalusaid Gielda- ja ođasmahttindepartementii.
Kárášjoga gielddas leat stuorra hálddahuslaš ja politihkalaš hástalusat, ja Finnmárkku Fylkkamánni lei bivdán čoahkkima departemeanttain.
Gielda ferte stuorra loana váldit ja ássiide šaddet stuorra divatlasáhusaid.
Dasa lassin lea sidjiide boahtán gáibádus ođasmahttit kloáhkka- ja čáhcerusttegiid ja dikšo- ja fuolahusossodagas eai ge nagot gokčat buot dárbbuid.
Leat máŋga jagi leamašan bearráigeahčut ja čoahkkimat eiseválddiiguin, muhto dilli ii leat buorránan, muhto gieldda hástalusat leat baicce lassánan.
Ávvira artihkkaliin bođii ovdan ahte leat maiddái gaskavuođat hálddahusa ja politihkkáriid gaskka, gieldda siskkobealde eai dohkket jođiheami ja sin mearrádusaid, áigemearit eai dollojuvvo, gielda ii vástidit almmolaš ossodagaid dahje ássiid go váldet oktavuođa gielddain ja olu eará.
«Muitte mu» bovttii digaštallama
NRK prográmma «Muitte mu» lea buktán olu digaštallama, maŋŋel go dovddus artista, Sara Marielle Gaup Beaska, cuiggodii NRK Sámi luođi addán dáččaide ja rivguide dainna prográmmain.
Son lei luohteoahpaheaddji ovddit prográmmaráiddus ja lohká NRK čuohppan sáddaga nu ahte son aivve rámpui Elisabeth Andreassona nu čeahppin juoigat, vaikke son duohtavuođas dajai ahte lei eambbo lávlla go luohti.
NRK Sámi prográmmajođiheaddji, Ole Rune Hætta, dajai ges ahte «Muitte mu» luođit leat liikká luođit go máŋgga sámi artisttas ja rockajoavkkus leat.
Sančuari njunuš, Heaika Hætta, vástádus dán digaštallamii leai ahte gohčodii muhtun sámi artisttaid luđiid dego Banana Airlines luohtin, ja seamma dásis go «Muitte mu» luođit.
Musihkkár Rolf Morten Amundsen, dahje Rolffa, mielas ges lea buorre go luohti lea váldon dán TV-prográmmii:
– Orru šaddan dál dego dološáigge go rock’n roll čuožžilii. Dalle vigge maid boaranat cakkadit dan vai musihkka ii rievdda. Nu leage dál mu mielas luohti maid ovdáneame. Bohtet ođđa šáŋŋerat das maid, lohká son.
Mázelaččat vuite SGP
Dán jagáš Sámi Grand Prix juoiganoasi vuittii mázelaš Hans Ole Eira, gii searvvai njealját geardde Sámi Grand Prixii.
Son juoiggai iežas nieidda, Mina Helene Eira.
Hans Ole Eira logai iežas goasii njuorasmuvvan ovdal go rohttestii vuoitoluođi ođđasit, dan geažil go nieida lei Amerihkás lonohallanstudeantan juste dalle.
Nuppi saji vuittii Per Bueng ja goalmmáda Per Tor Turi.
Lávlunoasi vuittii ges Inger Karoline Gaup, lávlagiin «Oahppan lean».
Ii okta ge boahtán goalmmádin, muhto guovttis bođiiga nubbin. Pavva Pittja ja Jan Ole Hermansen juogadeaba nuppi saji.
– Lei hui alla dássi dán jagi, lei hui váttis ovdal árvádallat gii vuoiti lea. Lea hui somá, go ieš in lean vuordán dan, logai vuoiti Inger Karoline Gaup.
Sara Marielle Gaup Beaska guoimmuhii bottus Sámi Grand Prixas, ja dalle lei áigon juoiggastit Áillohaš-bálkkašumi vuoiti.
Dan ii soahpan gal juste dán jagi.
– Dál mun gal ipmirdan manne, in mun goit sáhte iežan juoigat, logai Iŋgor Ántte Ánte Mihkkala Sara Marielle lávddis go bálkkašupmi sutnje geigejuvvui.
Ávviris ávvudoalut
Borgemánus ávvudii Ávvir logi jagi doaibmama.
Doalut ledje Thon hoteallas Guovdageainnus. Ávvukonseartta lávdái lávkejedje olu čeahpes artisttat, sihke veaigin ja eahkes.
– Lohkkiid haga eai livčče ávvudoalut, iige livčče Ávvir. Dan dihte lei áigi addit juoidá ruovttoluotta lohkkiide, ja dat šattai ge fiinna boddu, dajai Ávvira váldodoaimmaheaddji, Kari Lisbeth Hermasen.