Dolastit ommanis leat sihke buorit ja heajut bealit.
Norgalaččat liikojit dolastit, ja buolašinlea álki oaidnit man olu viesuin loktana suovva suovvabohccis. Statistihkalaš guovddášdoaimmahaga loguid mielde lea 1,2 miljovnna viesus muorraomman, ja 2016:s geavahedje 1,1 miljovnna tonna boaldenmuoraid. Das bođii 5,34 Twh liekkas, mii čuozai eanet dálkkádahkii go okatge lea jáhkkán. Dan čállá forskning.no.
Heajut ja buoret bealit
Dolasteamis leat sihke heajut ja buoret bealit.
– Dolasteamis lea dieđusge hui olu liggeneffeakta dálkkádahkii, mii ii leat nu buorre. nuppe dáfus dagaha dolasteapmi galmmihaneffeavtta dálkkádahkii, mii lea movttiidahtti, dadjá Anders Arvesen, gii lea NTNU industriála ekologiija prográmma dutki.
Murrenbáikkit čoaskudit áimmu
Murren sáhttá čuohcat negatiivvalaččat dálkkádahkii go murrenmašiinnat luitet olu gássaid áibmui. Báikkit gokko lea olu murren sáhttet dagahit čoaskudanefeavtta go rabas báikkit sáddejit eanet beaivvášsuotnjariid fas ruovttoluotta áibmogeardái go vuovdebáikkit dahket.
– Čoaskudaneffeakta rievddada das gos riikkas murrejit, go muhtun sajiin lea guhkit muohta ja muhtin sajiin fas olu vuovddit, lohká Arvesen forskning.no neahttasiidui.
Dutkit leat dan váldán mielde go leat rehkenastán dálkkádatváikkuhusaid dolasteami oktavuođas.
Muorra buoret go fosiila boaldámuš
Čáhppes karbona bioboaldámušas dagaha olles 1,6 miljovnna tonna CO2 Norggas, čájeha dutkan.
– Čáhppes karbona lea dat mii eanemus ligge dálkkádaga, čájehit min analysat. Mun hirpmástuvven go oidnen man stuora váikkuhusat giebas leat, vaikko dan juo mesta ledjen diehtán, lohká Arnesen.
Son lohká maid ahte go unnida čáhppes karbona luoitima áibmui, de dagaha dat maid buoret dearvvašvuođa olbmuide ráidnasit áimmu dihte.
