-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASATDálvadasa šurra, šárra ja hurra 

Dálvadasa šurra, šárra ja hurra 

-

-

Sámi Arkiiva lági­da Dálvadasa «Šurra, šárra ja hurra» -namm­asaš govvačájáhusa ja seminára borgemánus Gáregasnjárggas.

Lea Sámi Arkiiva mii  ordne dan ovttas Turku universitehta Historjjá, kultuvrra ja dáidagiid dutkamuša arkiivvain.

Das leat maid mielde Giellagas-insti­tuhta ja Ohcejoga gieldda kultur­doaibma.

Govvačájáhus ja seminára lea sámiid folklore dutkanprošeavttas mii lea dahkkon Dálvadasa gilis ja dakko lahkosis.

Dát čájáhus ja seminára lea oaivvilduvvon báik­kálaš olbmuide ja dáid temán lea govaid, muitalusaid ja dutkan­bohtosiid máhcaheapmi.

 

Gieddereaisu

Oassin seminára ordnejuvvo maiddái gieddemátki Dálvadassii, gos oahpásmuvvat báikkiide mat leamašan dehálaččat prošeavttas ja gullat muittuid čoaggimiid birra.

– Lassin Gáregasnjárgga kapeallas ordnejuvvo sámegiel rohkosboddu ovttas Ohcejoga searvegottiin ja Oulu bismagotti sámebargguin, muitala Sámi Arkiiva  badjedárkkisteaddji Hanna Helander preassadieđáhusas.

 

Sápmelaš folklore dutkanprošeakta

Sápmelaš folklore dutkanprošeakta álggii 1975:s sierra sajiin Suoma, Ruoŧa ja Norgga sámeguovlluin sámiid boares njálmmálaš árbe­vieruid oppalaš čoaggimiin.

1967:s ovddos guvlui prošeavtta oaive­báikin válljejuvvui Dálvadas ja dan lagamuš gilit.

Prošeavtta vuosttamuš aktiiv­valaš oassi lei 1965–1975 ja professor Lauri Honko doaimmai prošeavtta jođiheaddjin.

Gula­hallan ja gieddebarggut joatka­šuvve sierra vugiin 2000-logu álgu rádjái.

 

Olu materiálat 

Stuorámus oasi prošeavttas buvtta­duvvon materiálain lea jeara­hallanbáddiid.

Turku universitehta kultuvrraid dutkamuša instituhtta TKU-čoakkáldahkii leat 2001 rádjái vurkejuvvon 1242 bádde­jumi ja 500 gova ja 900 diagova, mat leat čoggojuvvon sierra sajiin Sámeguovllu.

– Sápmelaš folklore dutkan­prošeavtta jearahallan- ja govva­materiálat leat áidnalunddosaččat maiddái go veardádallá riikkaid­gaskasaččat. Arkiivii lea vurke­juvvon ollu juo jávkan árbediehtu ja dat gal addá máŋggabealat gova Deanuleagi olbmuid eallimis 1960-logus gitta 2000-logu álgui, muitala  Hanna Helander.

Govain váldooasis leat olbmot ruovttubargguin, nu go guolás­teamen, ládjobargguin ja dikšumin šibihiid.

 

Seminára

– Seminára oassálastiide fállojuvvo maiddái biergomálli ja gáffe! Semináras geavahit sihke sáme- ja suomagiela, muitala Helander vel loahpas.

Seminára gilidállu lea Sáivvus duorastaga borgemánu 30. beaivvi diibmu 10–15, ja čájáhus lea 22.8 rájes gitta 14.9 rádjái.

Dan áigodagas lea čájáhus rabas  vuossárggas bearjadah­kii diibmu 10:00 rájes 15:00 rádjái.  

-Almmuhus-