-Almmuhus-
-Almmuhus-
-Almmuhus-
OĐĐASAT– Eahpesolidáralaš badjelgeahččanvuohta

– Eahpesolidáralaš badjelgeahččanvuohta

-

-

Finnmárkku fylkkasátnejođiheaddji Ragnhils Vassvik lohká kránnjáfylkka bellodatustibiid leamašan badjelgeahččalassan ja eahpesolidáralažžan fylkkaid ovttastahttinšiehtadallamiin.

Finnmárkku ja Romssa ovttastahttin lea suhttadan olusiid davvin, ja lea maid dagahan riiddu Bargiidbellodaga (Bb) fylkkaservviid gaskkas dán guovtti davimus fylkkas.

Vassvik govahalai šiehtadallamiid Romssain ná, go sártnui Finnmárkku Bb jahkečoahkkimii lávvardaga:

– Bealkkahallat iežamet olbmuide lea leamaš váivi. Muhto čoahkkin min ustibiiguin Romssas lea leamaš vel losit. Lea leamaš vuollánahtti ja váivi. Min analysat ja bures čilgejuvvon árvalusat čovdosiidda leat vuhtii váldon badjegeahččalas hilgumiin, logai Vassvik.

Olbmot čuoččastedje vel doaškut gieđaid maŋŋel su sáhkavuoru.

 

Stivrenbellodat

Finnmárkku fylkkasátnejođiheaddji vuolláičálii iežas nama ovttastahttinšiehtadussii, man finnmárkulaččat eai áiggo jienastit, eai vahkkoloahpa Bb-čoahkkimis eai ge fylkkadikkis.

Vassvik bealuštii iežas dainna go čilgii molssaeavttu šiehtadallamiidda leat vel heajubun:

– Jus eat lean šiehtadallat ja soabadallat, de eat lean dahkat dan barggu man ieža ja eará berrejit vuordit Bargiidbellodagas mii lea ovddasvástideaddji stivrenbellodat. Mii fertet čuovvolit parlameantta mearrádusaid, vaikke eat leat miellasat daidda, logai son.

 

Ii mieđit

Romssa Bb jođiheaddji, Cecilie Myrseth, gal garrasit šiitá Vassvika govahallama.

– Mun dovddan Romssa šiehtadallanjođiheaddji Willy Ørnebakka bures. Ja badjegeahččalas ja eahpesolidáralaš eai leat sánit mat govahallet su. Mii fertet hálddašit guovtteoaivilvuođa geavatkeahttá dákkár sániid, lohká Myrseth NTB:i.

Iežas dearvvuođain Finnmárkku Bb:i deattuhii Myrseth daid vejolašvuođaid maid ođđa fylka sáhtášii buktit.

– Dál lea dehálaš ahte láhttet oktan bellodahkan, eat ge dego guokte, dadjá son.

 

Lohpida soabadallanveahki

Vassvik oaivvilda ahte soabadallanvásáhus ii leat buorre vuođđu proseassas mas dát guokte fylkkabellodaga galget ovttastuvvot, go fylkkat ovttastahttojit.

– Mun lean registreren ahte guovddáš bellodatolbmot maŋŋel leat lohkat ahte riidu ii leat bellodatjođiheami ovddasvástádus. Ammal dál oidnet ahte diet ii lean jierpmálaš strategiija, logai Vassvik.

Bellodatčálli Kjersti Stenseng lohká bellodatkantuvrra áigut veahkehit.

– Romssa ja Finnmárkku Bb:t galget oažžut buot veahki man háliidit boahttevaš barggus, lohká Stensen NTB:i.

 

Fápmodássi

Šiehtadusa birra, mii sisttisdoallá ahte guovddáš politihkalaš ja hálddahuslaš doaimmat biddjojit Romsii, dadjá Vassvik ahte dat čájeha daid iešguđetlágan vuolggasajiid mat ledje ovdal šiehtadallamiid.

Finnmárku ii dáhto ovttastahttot, ja Romsa fas áinnas háliida ođđa stuorrafylkka.

– Šiehtadus čájeha ahte eai leat seamma dásis. Dál lea Finnmárkku Bb čájehan garra vuostehágu dasa. Lea šaddan symbolalaš manifestašuvdnan dasa go vuostálastet ieš ovttastahttima, analysere son.

 

Mælanda lusa?

Go jahkečoahkkin sotnabeaivvi hilgu ovttastahttinšiehtadusa, de ávžžuha Vassvik hábmet strategiija gárvvisin:

– Bággehallat go ođđa šiehtadallamiidda, ja galgá go guovddáš Bb searvat soabadallamiidda? Vai galgat go sáddet ášši gielddaministarii Monica Mælandii? Dalle beassat čielgasit čájehit iežamet oaivila, muhto de eat beasa ge váikkuhit šat. Galgat go biehttalit searvamis oktasašlávdegoddái? Dalle maid beassat čájehit oaivileamet, muhto eat beasa váikkuhit, deattuhii son.

 

Váruha

Kjersti Stenseng lohká NTB:i ahte ii leat su bargu moktege neavvut Finnmárkku Bb jahkečoahkkima, dattetge orru váruheamen jahkečoahkkima ollásit hilgut šiehtadusa ja sáddet dan Mælandii.

Seamma jurdda lei AUF-sáttaolbmuin jahkečoahkkimis.

– Lea buoret ahte ieža čoavdit dán čuolmma go bidjat dan Olgeža sentraliserenministara háldui, celke sii.

 

Jáhkket sáhttit jorggihit

Bb ovddeš nubbijođiheaddji ja Deanu báikkálašsearvvi jođiheaddji, Helga Pedersen, fas gal oaivvilda ášši galgat garrasit hálddašit.

Su mihttu lea bissehit olles fylkkaidovttastahttima, ja ieš oaivvilda dan leat realisttalažžan.

– Dán ášši áŋgiruššan lea buohtastahtton dainna maid vásiheimmet Álttá-stuimmiid áigge. Dat muitala man garrasit olbmot vuosttaldit dan, dadjá Pedersen NTB:i.

(©NTB)

-Almmuhus-