Finnmárkku boazodoalliguovttos geat diggegottis áššehuvaiga verrošan- ja biinnidanáššis, leaba dál fas dikkis Hålogalándda lágamánnirievttis.
Finnmárkku boazodoalliguovttos geat diggegottis áššehuvaiga verrošan- ja biinnidanáššis, leaba dál fas dikkis Hålogalándda lágamánnirievttis.
Guhkes ja viiddis dutkan lei vuođđun go guokte boazodoalli diibmá leigga olles mánu Sis-Finnmárkku diggegottis. Dál vurdet golbma ođđa vahku Hålogalándda lágamánnerievttis.
Dutkan álggahuvvui 2013:s maŋŋil go cavgiluvvui ahte dievddut galgaba doaŋggaiguin biinniidan bohccuid, vai orru de go livčče albbas gáskkestan. Dan galgaba dahkan vai oažžuba borasspirebuhtadusa.
Áššáskuhttimis boahtá ovdan ahte galgaba unnimusat 25 bohcco verrošan dainna lágiin.
Áššáskuhttineiseválddit áigot dan geažil duoguštit lagabui 1,7 miljovnna ruvnno maid dievdduguoktá leaba ožžon boraspirebuhtadussan 2010 rájes 2014 rádjái. Dievddut leaba maid áššáskuhtton go galgaba suoládan birrasii 50 bohcco eará boazoeaiggádiin.
Riiddut
Sis-Finnmárkku diggegottis bođii ovdan ahte lea «oalle sihkar» ahte bohccuid leat olbmot biinnidan, muhto diggegoddi celkkii ahte ii sáhte duođaštuvvot gii lea biinnidan elliid jámas.
Diggegoddi čujuhii ahte guovllus leat olu riiddut, ja ahte ii sáhte lihccut ahte soapmásis soaitá leamaš motiiva oažžut dievdduguoktá dubmejuvvot verrošemiin.
– Árvofápmoášši
Kjetil Nilsen lea okta njealji bealušteddjiin dan áššis, ja oaivvilda ahte Økokrima guoddaleapmi lea dárbbašmeahttun.
– Duođaštusaid ektui lea ášši nu go lei diggegottis. Dievddu guovttos áššehuvaiga buot čuoggáin. Čájehuvvo ahte lea sáhka árvofámus Økokrim, boazopolitiijaid ja Stáda luonddubearráigeahču bealis. Dá lea resursagáibideaddji ášši mii lea stuora noađđin áššáskuhtton dievdduide, lohká Nilsen NTB ođasfitnodahkii.
Vuosttašadvokáhtta Økokrimas Hans Tore Høviskeland lohká ahte eai boađe leahkit stuora rievdadeamis duođaštallamis lágamánnerievttis. Son lea áktor ovttas politiijaadvokáhtain Inge Svae-Grotlin.
Son biehttala ahte áššáskuhttineiseválddis lea duođaštusváttisvuohta.
– Ášši lea viiddis, muhto mii oaivvildit ahte leat doarvái duođaštusat dubmet áššáskuhtton dievdduid, lohká Høviskeland NTBii.
– Duođalaš rihkkumat
Vuosttašadvokáhtta cealká ahte leat duođalaš rihkkumat elliidčálgolágas mat dál geahččaluvvot lágamánnirievttis.
– Mii oaivvildit ahte leaba áđđestallan boraspirevahága ealli bohccuide. Lea maid ekonomalaš rihkolašvuohta go leaba ohcan ja ožžon borasspirebuhtadusa. Dasa lassin lea sáhka boazosuoládeamis, gos ovdalaš riektepraksis lohká ahte galgá garrasit reagerejuvvot, lohká Høviskeland.
Diggegottis son čuoččuhii guokte jagi ja ovcci mánu giddagassii ja ahte áššáskuhtton dievddut galgaba massit rievtti doaimmahit boazodoalu viđa jahkái.
Diggi álgá odne Romssas, ja joatká Deanus boahtte vahkku. Diggi lea beaiváduvvon geassemánu 28. beaivái. (©NTB)
