Bileahtat ‹‹Sameblod›› čájeheapmái Tråante 2017 doaluid oktavuođas nohke logi minuhtas.
Bileahtat ‹‹Sameblod›› čájeheapmái Tråante 2017 doaluid oktavuođas nohke logi minuhtas.
‹‹Sameblod›› filbma lea olu beaggán dan rájes go lea čájehuvvon olu stuora internašunála filbmafestiválain. Filmma lea Amanda Kernell ráhkadan, ja lea dološ áiggi birra, go dutkit bohte sámiid dutkat, ja mihtádalle sápmelaččaid.
Nohke logi minuhtas
Odne diibmu 12:s ledje bileahtat oastimis, muhto logi minuhta maŋŋil ledje nohkan. Birrasiid 100 bileahta vuvdojuvvojedje logi minuhtas.
– Lea hui somá, ja dieđán Amanda lea maid hui ilus. Son boahtá ieš čájeheapmái, maiddai váldoneavttár Lene Cecilie Sparrok boahtá, filmma buvttadeaddji ja mii bovdet buot neavttáriid mat leat filmmas, muitala Internašunála Sámi Filbmainstituhta direktevra Anne Lajla Utsi. Son lohka ahte lei gal vuordán beroštumi, muhto ii jur ná olu.
– Jáhkán lea hui stuora beroštupmi, go lea vuosttaš vejolašvuohta dáppe oaidnit dan filmma, lohka Utsi.
(Ášši joatká gova vuolábealde)
Ožžon olu beroštumi
Filbma ii leat dássážii vel čájehuvvon eará olgoriikkas, muhto lea olu beaggán, ja lea vuoitán bálkkašumiid sihke Venezia filbmafestiválas, ja maid Tokyos.
Dál lea vuosttaš háve go filbma čájehuvvo sámi oktavuođas.
Son muitala ahte Amanda Kernellas lei erenoamáš álgofilbma. ‹‹Sameblod›› lea su vuosttaš guhkesfilbma, ja lea olu rámiduvvon stuora filbmamagasiinnain.
– Lea erenoamáš oláhus go lea hirbmat stuora gilvu internašunála filbmadásis. Son lea ráhkadan buori filmma.
Ávvučájeheapmi Tråantes
Son muitala ahte čájeheapmái leat olu guossit bovdejuvvon, ja ahte go ožžot logu gallis sis bohtet, de soitet báhcit liigebileahtat. Dan sii almmuhit dasto.
Sii leat maid gulaskuddame besset go liige čájeheami vel bidjat, go nu olu beroštupmi lea leamaš, muhto dat ii leat vel sihkar.
(Ášši joaktá gova vuolábealde)
Áiggoše sámis johtit filmmain
Filbma ii leat sámis vel oba čájehuvvon ge. Das lea davviriikkalaš premieara ođđajagimánu loahpas. Njukčamánus galgá filbma kinoide Norggas.
Utsi muitala ahte sii leat bargame oažžut sámi filbmaturnea johtui, vai besset smávit sámi báikkiide maid vuolgit čájehit filmma, seammás go stuora kinoin oidno.
– Sávan mii nagodit dan čađahit, vai buot sámi geahččit besset oaidnit dan filmma. Livčče somá ja dehálaš. Lea logi jagi áigi maŋemuš go lei sámi guhkesfilbma, dieđusge sámi geahččit háliidit oaidnit dan. Erenoamážit maid danne go lea nu olu beaggán, lohká Utsi.