-Almmuhus-
OĐĐASAT– Govat ledje govvejuvvon feasttain, go leat bihkka gárremiin, ja go leat...

– Govat ledje govvejuvvon feasttain, go leat bihkka gárremiin, ja go leat seaŋggas muhtun nieiddain

-

-

Joatkkaskuvllaoahppit muitalit ahte eanaš givssideapmi nuoraid gaskkas dáhpáhuvvá neahta bokte. Dábálaš givssideami eai loga oba oidnot ge, buot manná neahta badjel ja givssideaddjit geavahit govaid maid.

Dán vahkku lea internašunála «antigivssidanvahkku» kampánja jođus, mas olles vahkku galget fuomášuhttit ja eastadit neahttagivssideami.

Ávvir válddii oktavuođa nuoraiguin Sámi joatkkaskuvlla ja boazodoalloskuvllas gullan dihte man olu givssideapmi sin birrasis lea.

Isabel Kemi, Eli Karianne Vesterheim Hætta ja Elen Karen Kaino vázzet goalmmát jagi joatkkaskuvllas.

Sii muitalit ahte sii oidnet ávcca unnán givssideami beaivválaš eallimis, gos nubbi fysalaččat dahje njálmmálaččat givssida nuppi.

Sii muitalit ahte buot givssideapmi dáhpáhuvvá neahta bokte, ja ahte eanaš dat dáhpáhuvvá Jodel app’a bokte.

 

Jodelis givssideapmi

Jodel app’a lea sosiála media gos telefuvnna GPS mearrida makkár dieđuid don oainnát. Dat lea ovtta lágan márkan távval, gos don duššo oainnát daid dieđuid mat leat čállon doppe gos don leat.

Jodelii ii adno geavahannamma, ja buohkat leat anonymat.

Nieiddat muitalit ahte neahttagivssideapmi orru lassanan maŋŋil go Jodel bođii.

– Dohko lávejedje čállit olbmuid birra ja maid dat ledje bargan, movt ledje láhtten olgobáikkis, čilgejit sii.

 

Jodelis lea nu ahte sáhttá «jienastit» čállosiid, dego facebookas sáhttá liikot.

Jodelis sáhttá deaddelit bajásguvlui njuola, ja vulosguvlui njuola, ja de ihttá lohku gallis leat «liikon» čállosa. Jus eatnasat deaddelit vulosguvlui njuola, ja lohku šaddá -5, de jávká čálus Jodelis.

Nieiddat muitalit ahte ovdal lávejedje čállit olbmuid namaid Jodelii, ja olbmot galge «jienastit», geat leat čábbát, geat leat romit, gii lea čeahpimus boazosápmelaš ja nu áin.


GIVSSIDEAPMI SIRDAŠUVVAN NEHTTII: Isabel Kemi, Eli Karianne Vesterheim Hætta ja Elen Karen Kaino muitalit ahte “dábálaš” givssideapmi ii vuhtto sin skuvllas, muhto neahttagivssideapmi gal lea olu.
Govven: Sárá Máret Rávdná Oskal

Geažuhit go ii oaččo nama čállit

Dál lea boahtán njuolggadus ahte ii oaččo Jodelii čállit namaid, ja čálus sihkkojuvvo eret jus das lea namma.

– De šattai nu ahte geažuhit. Ovdamearkka dihte sáhttet čállit diet vilgesvuovttat nieida gii hoteallas bargá, dahje okta gii lea šaddan 1998 dagai nuo ja ná, čilgejit nieiddat.

– Guovdageaidnu lea nu unna giláš, gos buohkat dovdet buohkaid, nu ahte váikko dat duššo geažuhit, de buohkat goit ge dovdet ja dihtet gean birra lea sáhka.

 

Iežaset birra oaidnán čállosiid

– Mu namma lei dohko čállon, muhto dat ledje gal fiidnát čállán mu birra. Muhto mu mielas lei goit ge unohas, lohká Elen Karen.

Isabel ja Eli Karianne maid muitaleaba sudno namaid leamaš doppe.

Sii muitalit ahte lea dávjá hui olu seksuála fokus, ja jerret geas lea fiidnámus rumaš ja čiččit.

– Dat šaddá maid juogalágan neahttagivssideapmi váikko eai soaitte meinen dan nu, lohket sii.

 

Duostilat go ii leat namma

Nieiddat muitalit ahte olbmot šaddet hui duostilat čállit feara maid go ii okta ge dieđe gii čállá.

Muđui eai ge loga eará sosiála mediain givssideami, go doppe ii leat anonyma.

Sii lohket gal bilkideami Jodelis olu jávkan maŋŋil go bođii njuolggadus ahte ii oaččo namaid čállit.

– Lea máhkaš suohttasit go buohkat dihtet gean birra lea sáhka, ja ulbmil lea jo bilkidit.

 

Ávvira journalista namuha Instagram siiddu man soames lei ráhkadan, gos Kárášjoga russat bilkiduvvojedje.

– Dáppe lávii maid dakkár moadde jagi áigi, duššo ahte dat lei blogga. Doppe čálle šlárvvaid olbmuid birra, muitalit sii.

– Mu mielas orui hui ártet go gullen mii Kárášjogas lei geavvan, go ovdamearkka dihte Facebookas ja Instagramas eai láve nie, lohká Elen Karen.

Instagram siidu sihkkojuvvui jođanit, go fuomášuvvui. Doppe ii lean okta ge čuvvolan bilkideami, ii ge okta ge lean liikon govaid.

– Ii dat goit leat nu ártet, eai de goit duostta go lea almmolaš siidu, ja olbmot oidnet gii liiko govaid, lohká Eli Karianne.

 

Ii leat «dábálaš» givssideapmi

Nieiddat muitalit ahte sin skuvllas lea unnán «dábálaš» givssideapmi.

– Ii leat dakkár ahte muhtin lohka dutnje juoga hui fasttit, muhto sáhttá nie veahá čihkosis, lohká Eli Karianne.

– Jua, in vuohte dakkár «dábálaš» givssideami oba ge, ii goit min skuvllas, lohká Isabel.

– Mu unnavieljas vázzá nuoraidskuvllas, ja son lohká ahte doppe ii ge leat, lohká Elen Karen.

 

– Mii lea dat buot vearrámus maid lehpet oaidnán?
– Ferte leat die go dat bárdnejoavku facebookas ledje ribahan almmuhit dievva govaid mat galge ovtta čiegus jovkui.

– Jua, go ledje almmuhan dievva govaid facebookii álás nieiddain. Govat ledje govvejuvvon feasttain, go leat bihkka gárremiin, ja go leat seaŋggas muhtun nieiddain.

– Govat gal sihkkojuvve oalle jođánit, muhto vaikko lei meinen bidjat govaid čiegus jovkui, de lea goit ge bilkideapmi, muitalit sii oktiinjálmmiid.

Nieiddat muitalit ahte lea dihtet olusiid birra geain leat čiegus joavkkut gos čállet earáid birra.

 

Váttis go ii dieđe gii čállá

Sii jáhkket ahte dákkár dilli lea buot smávit báikkiin, ja ahte lea dávjjit smávit báikkiin go stuora báikkiin, go unna gilážiin buohkat dovdet buohkaid.

– Dan lea váttis bissehit, go ii oidno gostege, ja ii leat mihkke maid don sáhtát dahkat. It don dieđe geat dat leat, sáhttet váikko geat. Dan lea váttis bissehit, muitalit nieiddat.

– Áidna lea jus ovttatmanos rapportere. Muhto leat oallugat geat eai beroš rapporteret, ja muhtumiid mielas lea somá čuovvut mielde. Muhto de han lea maid mielde givssideamis, jus dušše geahččá maid čállet, lohket sii.

 

Ávvir lea váldán oktavuođa Jodel fitnodagain muhto eat leat vel fáhten sin ságaide.

-Almmuhus-