-Almmuhus-
OĐĐASAT«Antigivssidanvahkuin» geahččalit eastadit neahttagivssideami

«Antigivssidanvahkuin» geahččalit eastadit neahttagivssideami

-

-

Dát vahkku lea várrejuvvon givssideami eastadeapmái ja fuomášuhttimii.

Dán vahkku lea internašunála kampánja jođus mas olles vahkku galget fuomášuhttit ja eastadit neahttagivssideami.

Das lea namma «antibullying-week», antigivssidanvahkku, ja álggii odne, ja bistá lávvordahkii.

Dán jagi lea fáddá «Power for good», dahje buorrevuođa fápmu.

 

Gállit bálgá

Dát internašunála kampánja lea leamaš juohke jagi 2004 rájes, ja lea vuolgán Englánddas.

Ulbmil dáinna vahkkuin ii leat muittuhit neahttagivssideami birra, go beaivválaš eallimis ii dárbbaš dan.

Eatnasat dovdet soapmása geat leat vásihan neahttagivssideami. Vahkku galgá veahkehit rievttes guvlui gállit bálgá.

– Leaš dál stálošeapmi, hárdin dahje givssideapmi, de ii galgga okta ge dohkkehit dan. Juohkehaš galgá árvvus adnot ja respekterejuvvot, čállá Mediabearráigeahčču preassadieđáhusas.

– Jus ieš givssidat earáid, galggat heaitit dainna, ii ge diktit iežat vuorjamušaid earáide čuohcat, seamma don ieš dárbbašat soapmása geainna humat, čállet sii.

 

Loga maid: Kárášjoht­nuorat ciela­huvvon Insta­gramas

 

Rávvagat

Mediabearráigeahčču bivdá olbmuid jurdilit ovdal go sáddejit maide neahtas.

Sii čállet ahte ii dárbbaš leahkit nu duođalaš ášši, muhto berre jurdilit movt nubbi sáhttá ipmirdit dan maid čállá.

– Oallugat jurddašit ahte sii dušše dádjo, go čálle maid čálle. Ale jurddaš ahte go earát dahket, de oaččut don maid. Leage baicca siivui ja čájet gii leat.

 

Mediabearráigeahčču lea ráhkadan logi rávvaga nuoraide mat galget álkidahttit beaivválaš eallima:

  • Oza dieđuid: Dieđát go mii neahttagivssideapmi lea? Lea álkit garvit neahttagivssideami jus dieđát mii dat lea. Olu áššit sáhttet guoskat givssideapmái, muhto neahttagivssideapmi lea olgguštit, bilkidit, áitit, vuortnuhit ja loavkidit.
  • Leavvan: Sutnje gii givssiduvvo lea dávjá lossat ahte oallugat sáhttet oaidnit dan mii leavvá. Go vuos juogát juoidá nehttii, galggat jurddašit ahte dat lea doppe agibeaivái. Go vuos lea neahtas, de juogaduvvo jođánit.
  • Kritihkalaččat jurddašit: Eahpidat go? Buorre! Dat mearkkaša ahte jurddašat kritihkalaččat. Livččet go lohkan seamma jus deaivvadivččet dainna olbmuin? De gal sáhtát almmuhit.
  • Dorvvuhisvuohta ja oktovuohta: Dieđát go manne givssideapmi lea nu várálaš? Go givssideapmi mielddisbuktá dorvvuhisvuođa. Oallugat eai nagot šat luohttit earáide, dovdet iežaset akton, leat balus ja jaskadat. Muhtumin sáhttá nu duođalaš ahte válljejit iežaset bávččagahttit.
  • Duođaštus: Jus olgguštuvvot, bilkiduvvot, áitojuvvot dahje vuortnuhuvvot neahtas, váldde duođaštusaid. Ovdamearkka dihte govvet šearbmagova. Muital ja čájet šearbmagova soapmásii geasa luohtát, dahje juo politiijaide.
  • «Dušše juhken»: Juogát go «somás» govaid maid earát leat du ovdal juohkán, jurdilkeahttá? Ale. Go juogát, liikot dahje kommenteret dakkáriid mat leat ráhkaduvvon givssideami dihte, de leat don mielde givssideamis.
  • Lobiheapme: Áitit ja vuortnuhit lea lobiheapme, ja berre dieđihuvvot politiijaide. Ale jurddaš ahte dat ii leat doarvái duođalaš. Politiijat veahkehit du.
  • Ale vástit: Jus vásihat ahte muhtumat láhttejit fasttit du vuostá neahtas, ale vástit. Baicce bija nu ahte son ii sáhte duinna váldit oktavuođa, ja dieđit neahttasiidui gos dat dáhpáhuvvá.
  • Leage olmmái: Givssideapmi dáhpáhuvvá dávjá nu ahte son gii givssiduvvo ii oba dieđe ge dan birra. Sáhttá giddejuvvon joavkkuin, ovdamearkka dihte. Dat guoská maid olgguštuvvomii. Jus don oainnát ahte soames gillá givssideami dihte, fertet dieđihit dan olbmui, ja hupmat ja veahkehit su.
  • Heajos láhtten dokumenterejuvvo: Jus hejot láhttet neahtas, de lea dat heajumus bargoohcan mii sáhttá leat. Buot maid leat čállán ja bargan rabas neahttakanálain sáhttet gávdnot, ii ge dárbbaš eará go ohcat Googles. Boahttevaš bargoaddit sáhttet gávdnat buot daid dieđuid, ii ge okta ge virgát givssideaddji. It šatta beare bivnnuhis irge- dahje moarseávnnas ge dainna.

 

Jus dárbbašat soapmása geainna humat, de sáhtát Kors På Halsen servviin váldit oktavuođa, ja Slettmeg.no ja ung.no neahttasiidduin sáhtát jearrat vaikko maid. Politiijain maid sáhtát bivdit veahki.

– Gávdno álo soames geainna sáhtát hupmat, leaččat dál givssiduvvon, dahje givssideaddji, čállá Mediabearráigeahčču preassadieđáhusastis.

-Almmuhus-