-Almmuhus-
OĐĐASATEai lean duođaštusat dievdduid vuostá

Eai lean duođaštusat dievdduid vuostá

-

-

Sis-Finnmárkku diggegoddi cealká duomus ahte ii leat duođaštuvvon ahte leaba soai geat leaba vearredaguid dahkan, mainna leigga áššáskuhtton.

Sis-Finnmárkku diggegoddi lea konkluderen ahte ii leat duođaštuvvon ahte guokte boazo­sápmelačča, 28- ja 33-jahkásaš, leaba rievdadan mearkkaid, verrošan boraspirebuhtadusaiguin ja biinnidan bohccuid muhtinlágán reaidduin, nu go leigga áššáskuhtton.

 

Eaba sivalaččat

Sis-Finnmárkku diggegoddi lea árvvoštallan sivalašgažaldaga dáinnalágiin ahte ráŋggáštusáššiin lea áššáskuhttoneisseválddiin geain lea duođaštusnoađđi, mat duođaštit ahte áššáskuhtton olbmot leat dahkan čilgejuvvon daguid. Diggi čuovvola njuolggadusa ahte duođaštusárvvoštallan ráŋggáštusáššiin galgá nu ahte buot govttolaš eahpádus galgá áššáskuhtton olbmui buorrin boahtit.

 

Olbmot hávvádan

Čuoggás mii guoská elliidčálgolága rihkkumii, de lea Sis-Finnmárku diggegoddi konkluderen ahte vihtta ráppi áššáskuhttomis fertejit olbmot hávvádan, ja maiddái dan guokte ráppi maid veterinearainstituhtta lea obduseren 2013 dálvvi.

– Go duođaštusgovvideapmi maiddái sisttisdoallá muhtunráje mearkkaid mat čujuhit ahte lea leamaš duođaštusmanipuleren, seammás go eai leat čalbmevihtanat eaige teknihkalaš duođaštusat imiterendaguide, de gávnnaha diggi ahte ii leat duođaštuvvon juohke govttolaš eahpádusas ahte dievdduguovttos leaba sivalaččat, cealká diggegoddi duomus.

 

Heajos duođaštusat

Diggi lea iežas árvvoštallamiiguin eahpidan leago govvaduođaštusaiguin vejolaš, vaikke vel ekspearttat leatge konkluderen ahte lea go vahágiid boraspire dagahan, vai ii.

– Oktii daid muđui čujuhuvvon headjuvuođaid duođaštusovdanbuktimis, de ii leat duođaštuvvon juohke govttolaš eahpádusas ahte leaba sivalaččat ja danne áššehuvvoba.

 

Earát dahkan vearredaguid

Sis-Finnmárkku diggegoddi oaivvilda mearkarievdadeamis ii leatge doarvái duođaštuvvon ahte áššáskuhtton dievddut leaba alcces merken earáid bohccuid. Ášši geahčadeame oktavuođas boahtá ovdán ahte mearkalávdegoddi lea deattuhan ahte leat roavvát merkejuvvon, maid leat eahpenormála sánit. Diggi lea goitge konkludere ahte heajos merken sáhttá dáhpáhuvvot, ja dat ii leat doarvái duođaštit ahte lea rievdadan bealljemearkka.

– Go ii leat vihtanuššančilgehus dahje teknihkalaš duođaštusat mat sáhttet čatnat áššáskuhtton dievdduid njuolga mearkarievdadeapmái, oaivvildit mii ahte daid streaŋga duođaštusgáibádusaid ráŋggáštusáššiid vuođul, de eat sáhte lihccut ahte earát sáhttet dahkan vearredaguid, cealká diggegoddi duomus.

Diggi lea maid ferten váldit vuhtii ahte máŋgasis sáhttet leahkit garra ulbmilat vahágahttit áššáskuhtton dievdduid, ja namuha maid geanohisvuođaid mearkalávdegotti čohkkehusas ja árvvoštallamiid dárkilvuođadásis, de konkludere diggegoddi ahte ii leat duođaštuvvon juohke govttolaš eahpádusas ahte leaba sivalaččat ja danne áššehuvvaba.

 

Ii doaibmagielddus

Go áššehuvvá ráŋggáštusáššis de oaivvilda diggi ahte ii leat lunddolaš diggi galgá lagabui geahčadit gažaldaga doaibmagildosa, nu movt elliidčálgolága § 33 nuppi ceahkis. Duopmostuolu vejolašvuohta dubmet doaibmagildosa ráŋggáštusášši oktavuođas, ferte praktihkalaččat gehččot ahte áššáskuhtton olbmot dubmehallot. Vaikko leage nu ahte dása eai leat nu garra duođaštusgáibádusat go sivalašgažaldahkii.

– Čuoččuhusa doaibmagildosa ektui oaivvilda diggi ahte sihke duođaštusgáibádusaid ja elliidčálggu ektui, de ii leat doarvái ágga dubmet doaibmagildosa, go dat livčče ožžon stuora váikkuhusaid áššáskuhtton dievdduide ja sin bearrašiidda. Danne áššehuvvaba, cealká Sis-Finnmárku diggegoddi duomus.

 

– Ii heivvolaš kommenteret

Ášši duopmár ja Sis-Finnmárkku diggegoddi sundi Finn- Arne Selfors čilge siva manin ii sáhte kommentere duomu lea go dat mii lea čállon dupmui lea mii guoddaluvvo jus guoddaluvvo lágamánneriektái.

– Dan sivas ii leat heivvolaš mus kommenteret duomu, go dat mii leat čallon duomus lea mii galgá árvvoštallot jus guoddaluvvo lágamánneriektái. De lea čielggas ahte duopmár ii sáhte lasihit dahje kommenteret mii lea čállon dupmui go dat galgá dalle gieđahallot, čilge son Ávvirii mannin ii kommentere duomu dađi eambbo go mii lea čallon.

 

Dárbu čállit guhkes duomu

– Lei stuorra ášši mii bisttii guhká, ollu duođaštusat ja vihtanat leamašan áššis ja dan sivas leat ádjánan ja leamašan beanta dárbu guhkes dupmui, lohká Selfors. Diggi bisttii measta njeallje vahkku Sis-Finnmárkku diggegottis ja loahpahuvvui geasemánnu 16. beaivve.

 

-Almmuhus-