Nu lohká Sámi Musihkkafestivála stivrajođiheaddji maŋŋel go odne sohpe Liet Internašunála lávlungilvvuin ovttasbarggu, ja lea mearriduvvon ahte dán jagi váldet sii badjelasaset lágidit gilvvuid Guovdageainnus.
Nu lohká Sámi Musihkkafestivála stivrajođiheaddji maŋŋel go odne sohpe Liet Internašunála lávlungilvvuin ovttasbarggu, ja lea mearriduvvon ahte dán jagi váldet sii badjelasaset lágidit gilvvuid Guovdageainnus.
Sámi Musihkkafestivála lágida Liet Internašunála gilvvuid ja fertejit gávdnat gaskal 1,3 ja 2 miljovnna ruvnno, dassái go gilvvut lágiduvvojit badjelaš čieža mánu geahčen. Stivrajođiheaddji Ellen J. Sara Eira muitala sis lea doaivva dan nagodit, ja áigot ohcat sihke almmolaš ja priváhta ruhtadeddjiid.
– Mis lea gaskaboddosaš bušeahta, mii lea 1,5 miljovnna, ja mii leat juo bargagoahtán gávdnat ruhtadeddjiid. Mii leat ovttas Liet ovddasteddjiiguin čoahkkinastán Guovdageainnu sátnejođiheddjiin ja sámediggepresideanttain Aili Keskitaloin, ja leat ožžon lohpádusa ahte áigot doarjut min. Sámediggi leat dehálaš ovttasbargoguoibmi ja sin haga eat gal birge, lohká Sara Eira.
Earát fertejit mielde doarjumin
Sámediggepresideanta Aili Keskitalo signalisere dál juo ahte áigot doarjut, ja sis leat ortnegat main sáhttá ohcat doarjaga, muhto eai sáhte okto ruhtadit buot.
– Juo, mii háliidit doarjut, muhto eaktun Sámedikkis oažžut doarjaga lea ahte earát leat mielde ruhtadeamis. Mis leat iešguđetlágan doaibmabijut Sámedikki bušeahtas, ja 150 000 ruvdnosaš kulturdoarjagat lea okta. Sámi Musihkkafestivála bušeahtas oaidnit ahte sii ohcet maid Finnmárkku fylkkagielddas doarjaga, ja jus sii servet, de rahpasit eará ruhtadanvejolašvuođat, main eai leat eará rámmat. Lea dehálaš ahte earát servet, go de šaddá Sámediggái álkibun váldit iežas oasi ruhtadeamis, lohká Keskitalo.
(Ášši joatká gova vuolábealde)
Čájehit sámi artisttaid
Sámediggepresideantta mielas lea Liet lunddolaš joatkka Sámi Grand Prixii, go dát lea gilvu mas Sámi Grand Prix vuoiti lea mielde.
– Lea hui somá go Liet háliida gilvvu Sápmái, ja mii Sámedikki bealis háliidit searvat ja doarjut, go das lea vejolašvuohta čalmmustahttit ja eanet dovddusin dahkat sámi musihka, kultuvrra, giela ja vejolaš čájehit sámi artisttaid ja fállat daid stuorát máilbmái. Seammás lea dat ovdánahttinvejolašvuohta ja oahppu Sámi Musihkafestiváili lágidit dákkár veaháš earálágan doaluid, lohká Keskitalo.
– Dáppe olbmot nu positiivvat
Liet Internašunála gilvvu sáttagoddi lea deaivvadan Guovdageainnu ásahusaiguin ja sin gulahallanolmmoš Tjallien Kalsbeek lohká buori gova ožžon Guovdageainnus.
– Olbmot leat nu positiivvat, ja leat gergosat bidjat návccaid vai diŋggat dahkkojit. Sii leat maiddái Lietii hui positiivvat, ja lean sihkar dat ruhtadeapmi maiddái ordnašuvvá. Guovlu lea erenomaš fiinnis čájehit internašunála gehččiide ja mediai.
Dárbbašit maid ruhtadeddjiid
Kalsbeek lohká sii galget veahkkin lágideamis, muhto sis ii leat ollu ruhta, ja sii maid, nu go SMF, fertejit juohke jagi ohcat olggobeale ruhtadeddjiid.
– Mis leat oktavuođat Eurohpáráđiin mainna leat ovttasbargan máŋga jagi, muhto mii maiddái dárbbašit eanet ruhtadeddjiid, lohká son.
(Ášši joatká gova vuolábealde)
Ovttasbargat feastiválaiguin
Liet lea mearridan lágidit gilvvuid juohke nuppi jagi, ja gažaldahkii iigo šatta eanet geasuheaddji artisttaide searvat Sámi Grand Prixii dan jagi go lea Liet, vástida son ná:
– Lea šállošahtti, muhto mis lea Frieslánddas maid gilvu juohke jagi mas vuoiti beassá Liet Internašunála gilvui. Mii áigut ge oččodit ovttasbargguid eará feastiválaiguin Eurohpás, gosa sihke Sámi Grand Prix ja Frieslándda gilvvu vuoitit besset searvat daid jagiid go ii leat Liet, lohká son.
Dáid beivviid leat Liet Internationala ovddasteaddjit fitname Guovdageainnus
