-Almmuhus-
KULTUVRA– Háliidin gudnejahttit áhččán

– Háliidin gudnejahttit áhččán

-

-

Sarakka Gaup muitalii amerihkálaš gehččiide mo su áhččerohki Ailo Gaup šattai bajásšaddat guhkkin eret sámekultuvrras.

 – Mun háliidin gudnejahttit áhči, dadjá Sarakka Gaup.

 

Sámi lávdedáiddárat háliidit oasi «The Big Applesis». Dán vahkku lea New Yorka ožžon máŋga čájálmasa sámekultuvrras festivála mii lágiduvvui davviriikkalaš kulturviesus USA:s, Scandinavia Houses, ovttasbarggus Sámi Teáhterservviin (STS).

 

Go leat 14 iešguđetlágan sámi dáiddára lávddis, de dat jáhkkimis lea stuorámus čalmmustahttin man sámi dáidda lea vásihan olggobealde Sámi. Festiválas lea maid ulbmil čalmmustahttit sámeáššiid, sámekultuvrra ja sámi historjjá.

 

Sarakka Gaup, Ánne Mággá Wigelius, Ingá Márjá Sarra ja Anitta Suikkari leat oassi sis geat lávkejit Manhattana Park Avenue lávddi ala.

 

Váttes bajásšaddan

 

Sámemiššuvdna doalvvui Ailo Gaup mánnán eret su váhnemiin, sii háliidedje sutnje fállat kristtalaš bajásšaddama guhkkin eret sámekultuvrras. Mánnán vásihii son dan bákčasa maid su álbmot šattat vásihit olggobeale olbmuid geažil, muhto ollesolmmožin atti son iežas eallima sámekultuvrra ovddideapmái. Nu čilgejedje ustibat su maŋŋil go Ailo Gaup vádjolii eret.

 

Muitalus maid Sarakka Gaup ovdanbuvttii Scandinavian House lávddis maŋŋebárgga, bovttii beroštumi ja giehtaspeažžumiid.

 – Mun háliidin gudnejahttit iežan áhči guhte jámii borgemánus. Su historjá lea erenoamáš munnje, ja mun jáhkán dan leat maid dehálažžan sihke sámi, skandinávalaš ja álgoálbmotperspektiivvas. Lei amas muitalit dán eaŋgalasgillii. Mun jáhkán guldaleaddjit dárbbašit veaháš sevdnjes muitalusa Norggas, dakkára mas lei sáhttit leat váivves loahppa, muhto mas lihkus ii lean dakkár.

 

Illuda hárvenaš vásáhusas

 

Lynn Carter, amerihkálaš-skandinávalaš Scandinavian House eaiggátvuođđudusa nubbinjođiheaddji, illuda go máilmmemetropolas lea sámi festivála.

 – Mii Scandinavian Houses ovddidat Davviguovlluid kultuvrra viidodaga, ja leat erenoamáš rámis go beasaimet fállat dán guokte eahkeda gos ledje nu olu iešguđetlágan sámi kulturovdanbuktima. Luohti, máinnasteapmi, logaldallat ja dánsa – lei erenoamáš prográmma. Mii eat leat goassege vásihan ná olu iešguđetlágan beliid sámekultuvrras oktanaga. Mun lean olu oahppan, dadjá son.

 – Muhtin geahččit leat máinnasteaddjit New Yorkas. Mii bargat sierra áŋgiruššama bokte «storytelleriiguin», ja diđiimet sin beroštuvvat dás.

 

Lihkostuvvan buorebut go navde

 

Sámi Teáhter Searvvi jođiheaddji Ada Einmo Jürgensen, eahpidii veahá man bivnnuhat sámi doalut galge šaddat Manhattanis.

 – Lei gelddolaš oaidnit bohtet go geahččit. New Yorkas dáhpáhuvvá olu. Muhto manai buoret go jáhkiimet. Mis leamašan guokte čájálmasa, ja olusat máhcce nuppe beaivvi maid oaidnin dihte loahppaoasi. Leat olu čáppa sániid gullan, leamaš buorit ságastallamat ja beroštupmi min bargui.

 

Čatnet oktavuođaid

 

 – Mii orrot deaivan bures válljejuvvon gehččiid Scandinavian house bokte, ja seammás leimmet bovden olbmuid geat sáhttet gállit luottaid boahtteáiggis. Orru leamen nu ahte eatnasat dáppe dovdet álgoálbmotgažaldagaid, ja dát han lea maid hui áigeguovdil dáppe USA:s.

 

– Lea go dárbu oažžut eanet sámi lávdedáidaga olgomáilbmái?

 

– Eandalii. Dieđusge gehččiid dáfus – muhto maiddái min iežamet. Mii dárbbahit máhcahagaid sámi kultuvrii ja dáiddahámiide olggobealde. Dat han addá inspirašuvnna goabbat guvlui.

 

Maiddái Norgga almmolaš ledje ovddasteaddjit New Yorka konsuláhta bokte.

 – Jáhkán mii leat dál ovdánahttime dehálaš fierpmádaga. Mii leat juo ožžon máŋga gelddolaš bovdehusa dáppe New Yorkas, muitala Jürgensen.

 

Eanet vuoruhit olgoriikka

 

Prošeaktajođiheaddji Sara Margrethe Oskal oassálasttii ieš juoigamiin, humoriin ja filmmain. Dál sávvá son Sámi Teáhtersearvvi vuoruhit eanet olgoriikka.

 – Mun sávan ahte dát lea álgu dasa mii ain lokte sámi dáidaga. Mu mielas lea dehálaš lokte friddja sámi lávdedáiddára, lohká son ja geažida ahte leat gelddolaš áššit jođus.

Harriet Nordlund sávvá ođđa aktevrraid maid ilbmat.

 – Mu lean ilus oaidnit nuorat sámi lávdedáiddáriid doaimmas. Lea oalle imaš go mun doibmen luođobargin dan rájes go ledje 17-jahkásaš ja dássážii. Dál lea eará áigi ja garra gilvu. Easkaoahppan sámi taleanttat fertejit lávket lávdái jođánit, ja ferte leat vejolaš sis bissut das, lohká Harriet Nordlund, gii lea Beaivváš Sámi Našunálateáhtera ovddeš teáhterhoavda.

 

Dán jagáš festivála Scandinavia Houses ollašuvai go ožžo doarjaga Sámedikkis, Sámiráđis ja Dáiddafoanddas.

 

Gáldu: Sámi Teáhter Searvvi preassadieđáhus

-Almmuhus-