-Almmuhus-
MAGASIIDNA– Dievdduin kapitála, nissoniin oahppu

– Dievdduin kapitála, nissoniin oahppu

-

-

Sámediggepresideanta lohká Sámis ain leat sohkabeliid hástalusaid mat eai leat čovdon. 

– Lea dehálaš čalmmustahttit Nissonbeaivvi, dat guoská midjiide sámis maid ja lea dehálaš čájehit ahte leat hástalusat mat eai leat vel čovdon, dadjá sámediggepresideanta Aili Keskitalo.

Ain hástalusat

Máilmmedásis leat nissonat muhtin guovlluin viehka surgadis dilis, muhto maiddái sámis lohká presideanta leat hástalusaid.

 – Vaikke Sámis ii leat seammaládje de diehtit ahte leat sohkabealerohusat dáppe maid. Ovdamearkka dihte lea nu ahte sámi báikkiin eaiggáduššet dievddut stuorámus oasi kapitálas, seammás go nissonat čielgasit leat eanetlogus oahpu dáfus.

Son lohká dán leat erenoamáš čalbmáičuohcin boazodoalus.

– Seammás diehtit ahte árbevirolaš ealáhusain ii leat sadji buot bártniide ge. Danne berrešii iskot manne eanet bártnit eai gacca oahpu, oaivvilda son ja čujuha dutkamušaide mat leat čájehan ahte erenoamážit Finnmárkkus leat olu gánddat geat eai gacca oahpu, dahje geat gaskkalduhttet skuvllavázzima.

 

Fuolas

Keskitalo lea fuolas dáid sohkabealeerohusaid geažil.

– Mii eat dieđe maid dát mearkkaša Sápmái guhkit áiggis. Muhto mii diehtit ahte eará guovlluin dákkár tendeanssat leat mearkkašan ahte nissonat guđđet báikkiid ja fárrejit gávpotguovlluide, dadjá son.

 

Veahkaválddálašvuohta tabu

Muhto eai leat dušše diet hástalusat mat fuolastuhttet sámediggepresideantta. Viehkaválddálašvuohta nissoniid ja mánáid vuostá  lea stuorra hástalus miehtá máilmmi, maiddái sámis. Dán dadjá leat tabu-áššin sihke Norggas ja Sámi servodagas, ja muitala iskosiid čájehan ahte juohke goalmmát nisu min guovlluin leat vásihan viehkaválddálašvuođa.

– Dat mearkkaša ahte dát lea olu dábáleabbot go maid mii leat oba diehtán ge ja ahte dan birra lea váttis hupmat. Nissonat, nieiddat ja nieiddažat dávjá šaddet ieža guoddit siva, lohká son.

 

– Dievddut eai dárbbaš guoddit ovddasvástádusa

Presideanta lea iežas facebook-siiddu bokte gieskat juohkán ášši mas muhtin dievdu guhte searvvai veagalváldit ovtta indianieidda 2012:s, johtti busse siste, čilgii ahte nieida ii lean galgat viggat beasadit eret. Nieida veagalváldui nu roavvát ahte jámii dakka maŋŋil. Dán albmá čilgehus lea surgehahttán sámediggepresideanta.

– Dat almmái ii čájehan makkárge ipmárdusa dasa ahte son lea maidege boastut dahkan. Diet lea dieđusge ekstrema, muhto seamma tendeansa vuhtto Norggas ja Sámis. Go olbmot humadit veahkaváldináššiid birra de jođánit šaddá sáhka das mo nieida lea láhtten dahje bargan.

Keskitalo lohká leat ilgadin go vuohttá dákkár oainnu sámi servodagas go oaivvilda dievdduid beassat ovddasvástádusas dáinna lágiin.

Odne sámediggepresideanta áigu čalmmustahttit Nissonbeaivvi Guovdageainnus, gos leat doalut Risku kafejas.

 

 

 

-Almmuhus-