Rune Pettersen - Árjja 3. evttohas Lulli-Norgga válgabiirres

12:55 Borgemánu 16. beaivi 2017
Ođastuvvon: 11.09.2017 - 20:28

Válgabiire: Lulli-Norga

Bellodat: Árja

Namma: Rune Pettersen

Ahki: 45

Siviiladilli: Náitalan

 

 

Beroštumit

 

Makkár astoáigedoaimmat leat dus?

 

– Mun ráhkistan olgodaddaneallima gos beasan oaggut, ealgabivddus ja mátkkiin fitnat. Mun doaimmahan maid veaháš kennela Norgga ránes ealgabeatnagiin.

 

Mii lea dat stuorámus maid leat vásihan eallimis?

 

– Dat lea olu, muhto ii leat mihkke earenoamáš maid áiggun namuhit.

 

Maid dagat go áiggut vuoiŋŋastit?

 

– Vuolggán lundui vánddardit, dahje oaggut.

 

Gii lea du stuorámus ovdagovva ja manne?

Evttohas ii leat vástidan.

 

 

Bargu ja oahppu

 

Maid don barggat dál ja makkár barggut leat dus ovdal leamašan? Makkár oahppu lea dus?

– Mun barggan SAS Gardermoenis girdibargin. Ovdal lean bargan T. Sayffarth A/S ja A/S Sydvaranger Girkonjárggas bohccebiddjin, ja Kaarbø divohagas Hársttáin bargen skiipabohccebiddjin. Lean vázzán bohccebiddjioahpu.

 

Politihkalaš duogáš

Guđiid bellodagaid leat don ovddastan? Leat go leamašan sámediggeáirras?

– Mun álgen Árjja ovddas politihkket 2009:s ja ledjen mielde ráhkadeame listtu Árjii Lulli-Norgga válgabiirii.

 

 

Váibmoáššit

 

Makkár áššiide áiggut bidjat fokusa?

– Vuosttažettiin ahte buohkat geat háliidit galget sáhttit oažžut sámegieloahpahusa, beroškeahttá gos sii orrot riikkas. Lea dehálaš oažžut buori sámegielfálaldaga mánáidgárddis, vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas. Mii sávvat ahte eambbosat geain ii leat sámi duogáš maid válljejit oahppat sámegiela. Nubbi ášši lea ordnet ahte sierra sámegielat ovdánahttinkoordináhtor joatkašuvvá Oslos, ja oahpahusfálaldat eará suohkaniin buoriduvvo. Mii háliidit buoret kvalitehta gáiddusoahpahusas ja ahte oahppit besset mátkkoštit giellalávggodemiide. Váhnemat fertejit oažžut dieđuid oahpahusfálaldagaid birra ovdal go mánná álgá skuvlii. Goalmmat ášši lea ahte Sámediggi boahtá eambbo oidnosii oaivegávpogis ja gievruda barggu Stuoradikkis ja ráđđehusas go leat dehálaš áššit sápmelaččain. Mii áigut ođđasit ásahit Sámedikki kantuvrra Osloi, ja ahte šaddá eambbo áŋgiruššan searvválaš doaimmaide, diehtojuohkinkampánjat ja sullasaš doaimmat vai juohkit eambbo máhtu Sámedikki birra maiddái Lulli-Norggas. Goalmmát ášši lea ahte Sámediggi ja oahppobáikkit barget eambbo das ahte rekrutteret eanet olbmuid sámegiel mánáidgárdeoahpaheaddjeohppui, oahpaheaddjeohppui ja dulkonohppui. Dát veahkehivččii addit ollislaš ja boahtteáigásaš fálaldagaid sápmelaččaide geat orrot gávpogiin.

 

– Mii lea du mielas eanemus hástaleaddjin maid Sámediggi ferte čoavdit čuovvovaš áigodagas?

– Čuovvolit ráđđehusa duohtavuođakommišuvnna.

 

Čilge manne/manne eai galggaše minerála- ja ruvkefitnodagat oažžut lobi ásahit ja álggahit doaimmaid sámi guovlluin?

 

– Mun lean bargan AS Sydvarangera ovddas ja lean oaidnán makkár nuoskkideami dat mielddisbuktá ja man olu areála dat váldá. Jus mis galgá ruvkedoaibma, de dat ii ábut golahit birrasa dahje báikkálaš olbmuid geavaheami guovllus.

 

Čilge doaibmá go dálá boazodoallopolitihkka vai ii. Mii šaddá deháleamos ášši mii guoská boazodollui čuovvovaš áigodagas?

 

– Mun oaivvildan ahte stuorámus hástalus boazodoalus dál lea boraspiriid lassáneapmi mat goddet guohtunelliid.

 

Eanandoallu, maid sáhttá Sámediggi dahkat sihkkarastin dihte ahte nuorat sáhttet joatkit ealáhusas / álgit ealáhussii?

 

– Árktalaš eanandoalus fertejit sierra doarjjaortnegat. Earenoamážit fokuseret doaimmaide mat ožžot nuoraid háliidit eanandollui ja lotnolasealáhussii.

 

Mii lea dat stuorámus hástalus guolástusealáhusas Sámis? Maid sáhttá Sámediggi dahkat nu ahte dat unnimus doalut maid sáhttet birgejumi viežžat guolásteamis?

 

– Ahte mearrasámi kultuvra ja ealáhusdoaibman, dakko bokte guolásteapmi ja lotnolasdoaibma, fertejit sihkkarastojuvvot areálasuddjemiin sisabahkkemiid vuostá earret eará ruvkeindustriijas ja guollebiebmamis. Sámediggi ferte váikkuhit sihkkarastimis buriid rámmaeavttuid guollevuostáiváldimiidda ja vejolašvuođaid divodit káijarusttegiid.

 

Sámegielat, movt berre Sámediggi láhčit dili nu ahte nannejuvvojit čuovvovaš áigodagas?

 

– Ahte ásahuvvojit eambbo giellaguovddážat ja ahte guovddážat ožžot lasi ruhtadeami vai sáhttet čađahit rávesolbmuidoahpahusa ja giellalávgunprošeavttaid. Sámediggi ferte aktiivvalaččat čuovvolit geavaheami guovttegielatruhtadeamis, ja bidjat čielgasit gáibádusaid suohkaniidda.

 

Makkár ođđa bargosajiid leat dehálaččat vuoruhit čuovvovaš áigodagas?

 

– Buot bargosajit leat dehálaččat muhto sihkkarastit ahte nuorat ožžot vejolašvuođa bissut ruovttubáikkiin, ja ahte doppe lea bargu buohkaide ja lea vejolaš ovdánahttit doppe.

 

Guđe ášši lea čuohcan dutnje eanemusat ja manne?

 

– Dat ferte leat nuorra boazodoalli Jovsset Ánte Sara, gii lea dorron stáda vuostá ja vuoitán guovtte geardde juo stáda vuostá, sus lea issoras duostilvuohta.

På forsiden nå