Ronny Wilhelmsen – Bargiidbellodaga vuosttaševttohas Davveguovllu válgabiirres

NRK Sápmi ja Ávvir leat bivdán listonjunnošiid, geat oassálastet 2017 sámediggeválgii, vástidit moadde gažaldaga iežaset birra. Dá lea okta kandidáhtain:

14:08 Borgemánu 14. beaivi 2017
Ođastuvvon: 01.09.2017 - 12:13

Válgabiire: Davveguovllu válgabiire
Bellodat:  Bargiidbellodat
Namma: Ronny Wilhelmsen
Ahki: 47
Siviiladilli: Náitalan

 

Beroštumit

Makkár astoáigedoaimmat leat dus?
– Mearraguolásteapmi, ráhkadit borramuša, áinnas báikkálaš earenoamášvuođaid maid ráhkadan goikeguolis, goikebierggus, suovastuvvon guolis ja bierggus, ja nu ain.

Beroštan maid bivddus ja meahcásteamis ja dálvet skohtermátkkiin fitnat oaggumin, gáfestallamin ja idjadeamen.

 

Mii lea dat stuorámus maid leat vásihan eallimis?

– Šaddat áhččin, oažžut máná mii lea nu gitta das ahte mun ja Line fuolahetne su ja válde ovddasvástádusa ijabeaivvi su eallimis.

Go ledjen nuorat, de lei dat go vuosttaš geardde ožžon lobi ieš okto vuolgit meara ala bivdit, álggos bessen suhkat ja maŋŋel maid fanasmohtoriin vuodjit. Dovden lihku go hálddašin fatnasa ja dovdat meara ja maid ieš bivdit.

 

Maid dagat go áiggut vuoiŋŋastit?

– Finadan meara alde dahje váccašan olgun, sáhtán maid filmma geahččat.

 

Gii lea du stuorámus ovdagovva ja manne?

– Mus ii leat oktage dihto ovdagovva, muhto leat sii geat dáistalit eahpevuoiggalašvuođa vuostá.

Ferten namuhit iežan ádjá, Marelius, gii lei eret Čuođegiettis, son dáistalii olles eallima dan ovddas masa jáhkii: namalassii bearaš, oktavuohta, dienas, mearrasámevuohta, vuotnaguolásteapmi ja gilli.

 

Bargu ja oahppu

Maid don barggat dál ja makkár barggut leat dus ovdal leamašan? Makkár oahppu lea dus?
– Mus lea fidnooahppu biilanjulgejeaddjisuorggis ja lea vásáhus biilalakkerensuorggis, ja mus lea meašttirreive biilanjulgedeaddjisuorggis.

Lean maid dál váldán praktihkalaš-pedagogalaš oahpu, ja sáhtán bargat oahpaheaddjin joatkkaskuvllas fidnofágasuorggis.

Barggan dál sadjásažžan joatkkaskuvllas fidnofágaoahpaheaddjin. Lean ovdal doaimmahan iežan fitnodaga Leaibevuonas  ja ledjen de beaivválaš jođiheaddji, biilanjulgejeaddji/lakkerejeaddji. Lean maid nuorran guolástan ja bargan guollereidenfitnodagas.

 

Eatnigiella/giella

– Mu eatnigiella lea dárogiella ja máhtán eŋgelasgiela. Máhtán maid veaháš sámegiela ja  geahččalan oahppat eambbo.

 

Politihkalaš duogáš
Makkár bellodagaid leat don ovddastan? Leat go leamašan sámediggeáirras?

 

– Álgen miellahttun Gorbovuona Bargiidsearvái (Arbeiderlag) 1998:s.  Vulgen miellahttun go áŋgiruššen nu sakka Leaibevuona gili ovddas ja báikkálaš servodaga ovddas gos ellen.

Serven válgii vuosttaš geardde Porsáŋggu gielddaválggas 1999:s go háliidan bargat dan ala ahte oažžut leaktobissehagaid Leaibevutnii. 2005:s serven sámediggeválgii Ávjovári válgabiirres, ja dan válgaáigodaga ledjen máŋgii sadjásažžan Sámedikkis.

Lean fásta áirrasin leamašan 2010 rájes. Njeallje maŋemus jagi Davveguovllu válgabiirre ovddasteaddjin.

Lean leamašan fásta áirrasin Finnmárkku fylkkadikkis 2014 rájes.

 

Váibmoáššit
Makkár áššiide de áiggut bidjat fokusa?

– Gillii, kultuvrii ja bargui. Mii Bargiidbellodagas háliidit servodaga mii váldá vára ja ovdánahttá sámegielaid ja sámi kultuvrra, servodaga gos bidjat návccaid searvevuhtii ja oadjebasvuhtii buohkaide. 

Mii mannat válgii dainna ambišuvnnain ahte min mánáidmánát galget beassat sámástit muhtun sámegillii, dovdat gullevašvuođa stuora oktasaš sámevuhtii, beassat ássat doppe gos áigu ja ealihit doppe iežas bearraša.

Dat mii lea deháleamos eallimis ferte leat deháleamos politihkas, danne áigu Bargiidbellodat mannat válgii dainna mihtuin ahte buohkat galget leat mielde.

 

Mii lea du mielas eanemus hástaleaddjin maid Sámediggi ferte čoavdit čuovvovaš áigodagas?

– Bargu, kulturvisttit ja oahpponeavvut. Sámediggi ferte leat positiiva ja láhčit dili nu ahte mii galgat sáhttit orrut gos háliidit ja bargat doppe (mearrasámiid guolástanvuoigatvuođat gullet lunddolaččat dasa). 

Mii fertet maid bidjat návccaid nu ahte Saemien Sijte ja Beaivváš Sámi Našunálalteáhtera visttit duohtan dahkkojuvvojit. 

Mii fertet maid čoavdit hástalusaid mat leat čadnon oahpponeavvuide, mii fertet almmuhit eambbo sámi oahpponeavvuid vai buohkat geat háliidit besset oahppat sámegiela dahje oažžut oahpahusa sámegillii.

Dasa lassin leat dehálaš áššit mearrasámiid guolástanvuoigatvuođat, Deanočázádaga soahpamuš, duohtavuođakommišuvdna ja Davviriikkaid sámekonvenšuvdna.

 

Čilge manne/manne eai galggaše minerála- ja ruvkefitnodagat oažžut lobi ásahit ja álggahit doaimmaid sámi guovlluin?
 

– Bargiidbellodahkii lea álo leamašan dehálaš ásahit bargosajiid, muhto rievttes báikái rievttes áigái.
Minerálaid dáfus oaidnit mii dárbbu revideret Minerálalága nu ahte sámiid vuoigatvuođaid vuhtii váldojuvvojit, seammás lea dehálaš geahččat boahtteáiggi birasgáibádusaid. 

Sámi vuoigatvuođaguoddit ja eará berošteaddjit fertejit váldot mielde mearridanproseassaide ILO 169 rámmaid siskkobealde beliin mat gusket mineráladoaimmaide.

 

Čilge doaibmá go dálá boazodoallopolitihkka vai ii. Mii lea deháleamos ášši mii guoská boazodollui čuovvovaš áigodagas?
 

– Mis leat hástalusat dálá boazodoallopolitihkas, earenoamážit mii guoská boazologuunnideapmái ja boraspireváttisvuođaide.

Mii Bargiidbellodagas oaivvildit ahte ferte leat vuođđogeasus boazologu unnideamis, vai gáhttet sin geain leat unnán bohccot.

Mii dárbbašit eambbo boraspireoktavuođaid. SNO ferte oažžut eambbo návccaid bargat boraspireáššiiguin, nu ahte dávjjibut čađahuvvojit boraspirehivvodaga mihtideamit ja boraspirelogu unnideamit.

Mii Bargiidbellodagas háliidit boazoealáhus galgá leat boahtteáigásaš ealáhus ja dasa lassi árvoháhkama ja bargosajiid dáfus.

Danne lea dárbu ja dehálaš ollislaččat revideret boazodoallolága.

 

Eanandoallu, maid sáhttá Sámediggi dahkat sihkkarastin dihte ahte nuorat sáhttet joatkit/álgit ealáhusain?
 

–  Sámi guovlluid ássamii, bargosajiide ja árvoháhkamii ferte maid leat eanandoallu. Danne fertejit láhčit dili nu ahte nuorat sáhttet oažžut bargovásáhusa/oahpahallisajiid dán suorggis ja seammás maid láhčit dili ođđaásahemiide.  Mii fertet doarjut doaibmavisttiid huksema ja buolvamolsuma oktavuođas doarjut liigeealáhusaid.

 

Mii lea dat stuorámus hástalus guolástanealáhusas Sámis? Maid sáhttá Sámediggi dahkat vai unnimus doalut maid sáhttet birgejumi viežžat guolásteamis?
 

– Guolli gullá searvevuhtii ja ferte maid boahtit buorrin báikkálaš servodagaide. Privatiseren, stuora struktureremat, eriid vuovdin ja stuora kapitálačatnamat hástalit ealáhusa.

Áiggi mielde dagaha dat ahte earit gullet unnit olbmuide ja ruhta stivre ovdáneami, dan ovdalii go ahte guollehivvodat ja gos orut stivre ovdáneami. 

Maiddái sis geain lea smávva guolástandoaibma galget sáhttit birget dainna, ja Sámediggi ferte láhčit dili sidjiide dan bokte ahte juolludit doarjagiid fatnasiidda ja sihkkarastit ahte leat guollevuostáiváldinbáikkit maiddái vuonain. Dasa lassin ferte nannet prinsihpa reabbáhálddašeamis ahte guolásteaddjit, geaidda reappát leat noađđin, galget oažžut bivdoeari ja beassat bivdit reappáid resurssan. Viidáset ferte Sámediggi bargat dan ala ahte fatnasat, mat leat badjel 15 mehtera, eai galgga beassat bivdit vuotnarájiid siskkobealde.

Mii Bargiidbellodagas mannat válgii dainna áigumušain ahte resurssaid ávkkástallan galgá boahtit ávkin ja leat mielde nannemis ássama mearragáttiin ja vuonain,  ja sihkkarastit mearrasámiid guolástanvuoigatvuođaid politihkalaččat ja juridihkalaččat.

 

Sámegielat, movt berre Sámediggi láhčit dili nu ahte nannejuvvojit čuovvovaš áigodagas?
 

– Mii fertet bidjat návccaid boahtteáigái, muhto seammás geahččat dálááiggi. Mis lea mihttun addit eambbosiidda vejolašvuođa geavahit sámegielaid aktiivvalaččat.

Danne háliidat mii oktasaš oahpahusa sámegielas ja sámegillii mánáidgárddi rájes universitehtadássái.

Lea dárbu lága bokte nannet vuoigatvuođa oažžut sámi mánáidgárdefálaldaga, danne go mánáidgárdi lea báiki gos oassi vuođus identitehtii ja gillii biddjo. Dát čuovvoluvvo vuođđoskuvllas dan bokte ahte gielddat ožžot gokčojuvvot duohta olggosgoluid mat leat čadnon guovttegielat hálddahussii ja oahpahussii sámegillii ja sámegielas.

Giellaguovddážat leat maid dehálaččat vai seailluhit sámegielaid ja báikkálaš suopmaniid. Danne áigut joatkit giellaguovddážiid návccaid vuoruheapmái.

Mii áigut bargat dan ala ahte ealáskahttit sámegiela, earenoamážit Máttasámi ja Julevsámi guovlluin.

 

Makkár ođđa bargosajiid lea dehálaš vuoruhit čuovvovaš áigodagas?
 

– Guovssahasat leat šaddan okta Norgga deháleamos mátkkoštanealáhusbuvttan, ja turisma lassánan ja lassánan. 

Muhto, mu mielas ii boađe dat seamma bures ávkin sámi servodagaide. Guovssahasat šaddet vel eanet gelddolažžan go vuođđun muitalusaide dan birra lea min kultuvra, ja dat čielgasit sáhttá buktit eambbo ceavzilis bargosajiid maiddái midjiide. Áiggiid mielde leat olbmot fárren min dološ ássanguovlluin.

Danne áiggun obbalaččat dadjat ahte mii fertet háhkat eambbo bargosajiid vai beassat orrut doppe gos háliidit.

 

Guhte ášši lea čuohcan dutnje eanemusat ja manne?
 

– Go ledjen Riddu Riđđu festiválas ja oidnen ahte doppe lei sierra báiki láhččojuvvon bonju sápmelaččaide, de šadden movttet ja rámis.

Go juohke háve go muhtun manná njunnošii ovddidit máŋggabealatvuođa, de šaddá sámi servodat nannoseabbon, eanet fátmmastahttin, buorebut ja gievrrabun.

 

På forsiden nå