Risten Marja Anne Gaup

Guovdageainnu suohkan lea 1990 rájes ­skeŋken 10 000 ruvdnosaš stipeandda valáštal­liide, geat leat ánssášan dan. Valáštallanstipeanda galgá movttiidahttit nuoraid joatkit valáštallamiin. Dán jagi geigejuvvui stipeanda čuoigái Aslat Mihkkal Balsii (17).

Bearjadaga skábmamánu 17.beaivvi šattai Majestehtalaš Gonagas Harald Oslo buohccivissui infekšuvnna geažil. Dál lea Gonagas Harald dearvvas ja lea beassan fas ruoktot.

Go boazodoallioahpahalli, Maiken Kemi váhnemiin ii leat siidaoassi, de ii oaččo son boazodoallioahpahallidoarjaga. Dán ii dohkket Kemi bearaš ja leat váldán advokáhta čielggadit ášši.

Vaikko sihkkelis leat ovda- ja maŋŋečuovggat geatnegahtton, de diktet váhnemat mánáid sihkkelastit skábman čuovggaid haga– Lea hálbi oastit sihkkelčuovggaid. Liikká válljejit oallugat sihkkelastit čuovggaid haga. Dainna lágiin sihkkelasti stoahká iežas heakkain, muitala Tryg Forsikring sihkkelčeahppi Øyvind Setnes.

Dán vahkkoloahpa čoahkkanit spábbačiekčit miehtá Sámi Jiellevárrái, Ruoŧas, Allhelgorna-spábbačiekčamiidda. 

Meteorologat leat sádden OBS-várrehusa Davvi-Romsa ja Finnmárkku mearraguovllu biilavuddjiide.

Amalia-Louise Miniggio (23) lea eret Gáivuonas ja sus lea earenamaš čorgenprošeakta mii maid lea movttiidahttán earáid čorgegoahtit.

Davvi-Norgga dáiddamusea lea dán jagáš NUP-bálkkašumi vuoiti, Next Practice kategoriijas. 

Muhtumin sáhttá leat nu ahte it leat ruovttus go boastabiila buktá páhka man leat diŋgon. Dánne háliida Posten geahččalit čiehkat páhka du čiegus čiehkanbáikái.

Romsii álggahuvvo ođđa alit guovddáš, mii galgá váikkuhit mearra- ja arktalaš gažaldagaid. 

Norgga álbmot lea jienastan, ja dál leat logi finalistta geat sáhttet vuoitit gilvvu «Norgga buoremus fitnodatnamma 2017». Davvi-Norggas leat olles golbma fitnodaga ain mielde gilvvus. 

Issát Sámmol Hætta lea almmuhan ođđa CD-skearru mas guldaleaddji beassá gullat sihke luđiid, lávlagiid ja ieš­guđet čuojanasaid. Son lea ieš hábmen ja huksen ođđa čuojanasa mainna čuojaha CD-skearrus.

Meahcásteaddji bijai politihkkáriid digaštallat movt giela seailluhit jus ii beasa árbevirolaš bargguid bargat, ja politihkkáriin lei diehttelas iešguđetge oaivil movt olihit dan áigumuša.

ČálliidLágádus Kárášjogas meinejit Ájluovta skuvllas, Divttasvuona suohkanis, presenteret julevsámegielat matematihkkagirjjiid Multi 1, 2 ja 3, mat leat heivehuvvon 1. gitta 3. luohkkái.

Borgemánu 21. beaivvi ja 22. beaivi lei Guovdageainnus diggeášši Hålogalándda Lágamannerievttis mas siidoasi eaiggát gáibida ­golbma miellahtu unnidit boazologu.

Eilertsena mielas ii leat vuogas seaguhit ­politihka festiválii dahje Facebook ­siidduide main lea eará ulbmil. Kvernmo fas lea ­dolkan go earáid mielas lea buot boastut maid son bargá.

Geahččit jáhkke ahte Nordlys IL galggai vuoitit spábbačiekčangilvvu ja šaddat duoddara searran, muhto Guovdageainnu spábbačiekčanjoavku surgehii sin ja čikče dássálaga Nordlysain. 

Árjja vuosttaškandidáhta Viesttarmeara válgabiirres, Ronald Kvernmo, oaivvilda boazodoalloháldda­šeami galggašii sirdit Fylkkamánnis ja Eanandoallo­direktoráhtas Sámediggái.

DNA-iskosat duođaštit ahte guollemoalut vikiŋgagávpogis Hedebyas Duiskkas bohte Lofuohtas. Lei go mátkeniesti, vai lea go dá duođaštus ahte goikeguolli lea Norgga boarráseamos gávpegávlu?

Ikte, borgemánu 11.beaivve álge čáhcedraggilvvut Guovdageainnus ja jotket odne. Gilvvut leat  Guovdageainnu šalddi vuolábealde, ja dás oainnát makkár vuoddjit cikcejit gása beal ovtta rájes.

Siiddut