Almmuhus

Almmuhus

Kila Karen Inger Lise Anti

Romssa fylkkaráđijođiheaddji Willy Ørnebakk geassáda fylkkapolitihkas go háliida baicce šaddat sátnejođiheaddjin ruovttusuohkanis. 

Ovdalaš juovllaid leat olu biillat jođus buvddaid luhtte ja gávpeguovddážiid parkerenviesuin. Juovlahušas lea stuorát várra beaškkehit oktii nuppiin biillain, ja danin lea eanet oadjebas murddi­hit biilla go parkere. 

Girječálli Gerd Mikalsen mielas lea gelddolaš bargat jietnagirjjiin ja lea ­hirbmat rámis go máilmmebeakkálmas Mari Boine fálai iežas searvat prošektii. 

Nord universitehta ásaha masteroahpu journalistihkas. 

Š Nuoraidmagasiidna lea 25 jagi ja mannan vahkkus ilmmai vel čuođát bláđđi. Váldodoaimmaheaddji dadjá bláđi dehálažžan sámi nuoraide ja vuođđudeaddji illuda go bláđđi ain ilbmá. 

Riddu Riđđu ii leat goassege ovdal jođihan bileahtaid ovdagihtii nu bures go dál. 

Nordlándda fylkka­suohkan lea mearridan ohcat virggálaš sámegielnama fylkii. Dát illudaht­tá fylkkadiggeáirasa Siv Sara. Son oaivvilda dán dehálažžan Nordlándda sámiid identitehtii.  

Kárášjohkalaš Hans Norbye lea čiekčan iežas maŋimuš čiekčama Romssa spábba­čiekčanjoavkkus. Su šiehtadus, mii nohká ođđajagis, ii guhkiduvvo.  

Oktiibuot logi nisson­joavkku leat dieđihuvvon Nordlys valáštallan­searvvi čiekčamiidda mat lágiduvvojit Kárášjogas boahtte vahkko­loahpa. Dušše okta eanet dievdojoavku oasálastá, ja dat lea historjjálaš dáhpáhus. 

​Slam-poehta Ánná Káisá Partapuoli oažžu dán jagi Coop Nord kulturbálkkašumi

17-jahkásaš Sajane Karina Olsen lea beassan ­Norgga taekwondo riikajovkui ja illuda sakka máilmme­meašttirgilvvuide cuoŋománus. – Livččii somá ­vuoitit medálja, muhto in dieđe duosttan go dan bidjat mihttun, dadjá son. 

Boahtte jagi eai beasa guolásteaddjit bivdit seamma olu gonagasreappáid go dán jagi

Riddu Riđđu lea ovttastahttán álgoálbmot­násttiid Buffy Sainte-Marie, Tanya Tagaq ja Maxida Märak. Dát golbma buolvva galget ovttasbargat ja čuojahit oktasaš konseartta man festiválajođiheaddji sávvá geasuhit olu olbmuid. 

Go ruvdnoprinsa Haakon galleda Porsáŋggu gieldda juovlamánu gaskamuttos, de beassá oahpásmuvvat guđa nuorra sámi gründárii geat áigot muitalit sihke iežaset hástalusaid ja vejolašvuođaid birra moatti minuvttas. 

Skábmamánus jápme 13 olbmo Norgga johtolagas, čájehit gaskaboddosaš logut. Oktiibuot leat eanet olbmot duššan johtolagas dán jagi go diibmá, ja dál váruha Rusfri Trafikk gáibideaddji vuodjimis go dál rahpasa jagi huššaleamoš mánnu.

Gumpe, man bivdigohte odne iđđes lea báhččon, ja dat lei mealgat stuorát go ovddit gumpe. 

Lagabui 40 jagi lea Aslaug M. Juliussen bargan dáiddárin ja dál leat su barggut čohkkejuvvon Davvi-Norgga dáiddamuseii. Sus badjánit muittut go leahkku uvssaid vássán áigái.

Vaikke Romssa musea almmuha 300-400 luođi internehttii ovdal juovllaid, de oaivvilda juoigi ahte sápmelaččaid ­kulturárdna ain lea giddagasas. 

Luođis leamaš álo áibbas erenomáš mearkkašupmi Biret Risten Sara eallimii, ja vaikke son lea vásihan sihke bilkideami ja duolbmuma, de lea dorvvastan luohtái ja bargan garrasit ovddidan dihte juoiganárbbis.

Sin ruovttuguovlluin lea dahje leamaš luohti jávkosis. Sandra Márjá West ohcá ain bordin­spealu bihtáid, Anna Morottaja roggá luohte­arkiivvaid ja oahpaha máhtus mánáide ja Sara Ajnnak oahpahalai sámegiela vai ­nagoda juoiganárbevieru doalahit. 

Siiddut