Almmuhus

Almmuhus

Inga Marie Guttorm

Eallima heajos ja buriid vásáhusaid čalmmustahttá musihkain:

– Lávdi lea buot buoremus maid dieđán, lea munnje terapiijan dan áiggi dáhpáhusaide go mus ii leat leamašan nu buorre dilli. 

12 nissonfilbmadahkki lea válljejuvvon mielde Norsk Filminstitutt ja Talent Norga ođđa ovdánahttinprográmmii maid leat gohčodan UP.

Skuvlabargi áššáiduhtton unohis láhttema geažil:

Finnmárkku politiijat leat áššáiduhttán bargi muhtin skuvllas Álttás, go navdet su seksuála­laččat unohasat láhtten ohppiid vuostá.

– Ii mu mielas leat nu álki jearrat veahki, lohká eadneolmmoš.

Arne Andersen oaččui dán jagáš  pensionista gudnebálkkašumi, lea vuohččan go dakkár bálkkašupmi geigejuvvo Unjárggas. 

Deanu nieida ja Stjernekamp gilvaleaddji Ella Marie Hætta Isaksen golmma buoremusa searvvis.

Lávvardaga Stjernekampas leat garrarocka- ja juoiganšáŋŋer ja dás oaidnit makkár nummar guđege gilvaleaddjis lea.

– Lea vuosttaš luohti maid ieš muittán juoigan, go ledjen uhci. In ádden ovdal rávis olmmožin maid sánit mearkkašit, ja duogáža luohttái, lohká Stjernekamp-gilvaleaddji Ella Marie Isaksen.

Čohkke sápmelaččaid Sámi vissui ávvudit Ella Marie Hætta Isaksena oasálastima Stjernekampas.

Deanu kulturskuvlla rektor Ebba Joks rámida ovddeš kulturskuvlaoahppi ja lea hui giitevaš go Ella fuomášuhttá kulturskuvlla fálaldaga. 

Sámediggi mearridii maŋemus dievasčoahkkimis raportta ILO-konvenšuvnna nr. 169 ektui álgoálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji stáhtain.

Stádabušeahtta 2019:

–  Ii leat dan mađe stuorra lasáhus ahte addá saji vuoruhit dahje gokčat daid dárbbuid maid oaivvildat mis leat. Dieđusge mii eat beasa vuoruhit ođđa doaimmaid. Lea sullii seamma lasáhus jahkásaččat. Sámediggi oažžu justa dan mađe ahte nagoda fuolahit iežas bargguid, lohká Henrik Olsen. 

Stáhtabušeahtta 2019:

Ráđđehus evttoha juolludit 497,1 miljovnna ruvvnu Sámediggái, ođas dán jagi lea ahte Sámediggi hálddaša olles juolludeami.

Stádabušeahtta 2019:

Internašunála Sámi Filbmainstituhttii evttohuvvo  600 000 ruvnno lasáhus maiddái dán jagi stáhtabušeahta bokte.

Odne ávvudedje Saemien Sijte bargit go viimmat ožžo dieđu ahte ođđa museavisti galgá huksejuvvot.

Ráđđehus evttoha juolludit 6 miljovnna ruvnno álggahit vistehuksema.

Johan Vasara lea dieđi­han ahte ii vuolgge sátne­jođiheaddji evttohassan Guovdageainnu Bargiidbellodahkii  ja lohká iežas luohpat olles áigge politihkkárin.

Romssa árktalaš girjáivuođafestivála čájeha teáhterbihtá man leat gohčodan «Ii oktage leat homo 2.divišuvnnas».

Anne Marie Johnsen mielas lei buorre gullát, ahte sis, boares olbmuin, lea vuoigatvuohta ovdamearkka dihte biehttalit dálkasiid máid doavttir fállá. 

Sámediggepresideanta Aili Keskitalo lohká leat dehálažžan doarjut máttasámi prošeavttaid.

 

Siiddut