Almmuhus

Almmuhus

Áigot nannet ja ovddidit gielaid ollislaš giellaáŋgiruššamiin

Govva: Åse M. P. Pulk/Sámediggi

– Min deháleamos bargu lea čáhkket saji sámegielaide ja gielaid luoitit sisa, dadjá sámediggepresideanta Aili Keskitalo ja bovde giellaloktemii.

Published date: 
Bearjadat, 9 Skábmamánu, 2018 - 15:42
Updated at: 
Ođastuvvon: 09.11.2018 - 16:06
Fáddásánit: 

Giellapolitihkka ferte geassit seamma guvlui, dáhpáhuvaš dal sámi giellabirrasiin dahje báikkálaš, regiovnnalaš dahje nationála ásahusain. Ollislaš ja oktasaš giellapolitihkain, mas nationála, regionála ja gielddalaš eiseválddit ja aktevrrat barget ovttas, áigot láhččit sámegielaide saji vai šattašedje lunddolaš, servodatguoddi ja ealli giellan servodagas. Dat lea višuvdna sámediggeráđi strategiijain sámegielaide – Giellaloktemii.

– Min deháleamos bargu lea čáhkket saji sámegielaide ja gielaid luoitit sisa. Dat mearkkaša ahte fertet láhččit saji sámegieloahpahussii ja sámegiela geavahišgoahtit buot arenain servodagas. Mii fertet oainnusmahttit sámegiela almmolaš sajiin ja ráhkadit buriid ahtanuššaneavttuid gielaide, dadjá sámediggepresideanta Aili Keskitalo preassadieđáhusas.

 

Sámediggi áigu nannet ja ovddidit gielaid ollislaš giellaáŋgiruššamiin mas searat gusket buot dásiide buot servodatsurggiin. Jos dainna bargguin galgá lihkostuvvat, de ferte buot giellasearaid oktii čatnat ja heivehit oktii.

 

Máŋga konkrehta doaibmabiju

Giellaloktemiin sámediggeráđđi lansere dál máŋga konkrehta doaibmabiju iešguđet servodatsurggiin. Muhtun doaibmabijuid áigu Sámediggi ieš čađahit, ja muhtumat gáibidit ovttasbarggu eará aktevrraiguin.

Okta váldoságain giellaloktemis lea ahte dákkár nana loktema sámegielaide ferte sámi servodat searválagaid dahkat. Sámediggi lea gitta das ahte almmolaš ja priváhta aktevrrat ja ásahusat váldet ovddasvástádusa sámegiela nannemis, ja leat mielde sámegiela oainnusmahttimin servodagas.

– Danne áigut bovdet ja ávžžuhit buohkaid ealáhusain, ásahusaid, organisašuvnnaid, priváhta ja almmolaš aktevrraid ja du searvat giellaloktemii. Mii háliidit ahte juohke okta galgá váldit ovddasvástádusa báikkálaččat, regiovnnalaččat dahje nationálalaččat, dadjá Keskitalo.

 

Geavahit dušše sámegiela

Min boazu – aiddo álggahuvvon boazonjuovvanfitnodat, lea ovdamearkan dasa mo sámegiela sáhttá oainnusmahttit. Fitnodat geavaha sámegiela buot iežas buktagiin, logos, almmuhusain ja diehtojuohkimis sosiálalaš mediain ja oktavuođas boazoeaiggádiiguin. Mii háliidit eanet dákkár doaimmaid, ja mii háliidit ahte galgá leat lunddolaš oaidnit sámegiela ja dárogiela bálddalagaid, leaš dal borramušgálvvuin, almmuhusain dahje sosiálalaš mediain.

– Dasto háliidit ahte buot aktevrrat galget eambbo jearahallat giella- ja kulturgealbbu, ja nu leat mielde gealbbu dahkamin árvvolažžan ja ávkkálažžan. Priváhta ja almmolaš aktevrrat galggašedje aktiivvalaččat bargat sámegiela gealbbu rekruteremiin iežaset fágasurggiide. Dat mearkkaša ahte galggašedje fitnat studiesajiin, signaliseret ahte sámegiella ja sámi kulturgealbu jearahallojuvvo ja juohkit dieđuid iešguđetlágan vejolaš karriearaid birra, dadjá árjjalaš sámediggepresideanta.

På forsiden nå