Mánát geavahiš­gohtet julggiid

Dán vahkus álgá vácce skuvlii kampánja «Beintøft». Dan botta go politihkkárat ovddidit politihkaset ja digaštallet mo buoridit birrasa ja dálkkádatrievdademiid, de dustejit 30 duháha oahppi dán «Beintøft» fáttá ja vázzilit.

14:54 Čakčamánu 07. beaivi 2017

Áŋgiruššat mánáidskuvllaohppiid vázzit, sihkkelastit dahje atnit kollektiivafálaldaga go vulget skuvlii, de sávvá Miljøagentene ahte dát váikkuha buhtistit báikkálaš áibmonuoskkideami ja geahpeda CO2- suođđama johtolagas.

 

Mo johttit skuvlii

Dat dagaha maiddái unnit lihkohisvuođaid go eai leat nu ollugat geat vudjet iežaset mánáid skuvlii. 

Mánát maiddái šaddet buoret vuoibmái ja áicilabbot háhkat gelbbolašvuođa skuvllas, celket sii preassadieđáhusas.

– Mii háliidat ahte mánát galget beassat mearridit mo sii johtet skuvlii. Dat sáhttá váikkuhit ollesolbmuide maiddái, váldit buori biras mearrádusaid, oaivvilda Hanna Hågensen Aasen, gii lea gulahallanolmmoš Miljøagentenis.

 

Beintøft galgá čalmmustahttit ovtta stuorát perspektiivva

– Dat orru álki dušše vuojihit mánáid skuvlii, ja iige jurdil šat duos dađi eambbo. Beintøft galgá čalmmustahttit ovtta stuorát perspektiiva. Go 30 000 váhnema diktet iežaset biillaid čuožžut, de šaddá boađus mearkkašahttin. Diibmá mii sesttiimet 96 700 kg CO2a, mii lea buorrin eatnamii, dadjá Hanna Hågensen Aasen.

Diibmá vázze 26 000 oahppi 727 000 kilomehtera.

 

Vázzit ja sihkkelastit mánnui ja ruovttoluotta

Dán jagi lea mihttu vázzit ja sihkkelastit dan seamma guhkkodaga mii lea mánnui ja ruovttoluotta, dat lea veahá badjelaš 800 000 kilomehtera.

Leat go ain eatnamis, vai mánus dahje ovtta sajis gaskkal mánu ja eatnama go loahpahit Beintøft, ferte áigi čájehit.

Oahppit galget maiddái dan botta go leat čađaheamen kampánja guoskat iešguđetge fáddái dán njealji vahkkus: Luondu ja báikkálašbiras, sihkkel, biras ja máilbmi, ja maiddái min áibmu. Oahppit galget dustet dáid fáttáid luohkálanjas ja bargat ovttas.

 

Fáddásánit
Valáštallan

På forsiden nå